Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raskeveokimaksu kehtestamine tõstab jaekaubanduses hindu
Andrus Pitkve Corvus Grupp Transpordist prognoosis, et järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav raskeveokimaks tõstab linnasisest veohinda seniselt 1500 kroonilt 1600 kroonile. ?Ehkki välja peavad selle käima transpordifirmad, mõjub see siiski enim lõpptarbijale, kes selle poes kõik kinni maksab,? arvas Pitkve. Ekspedeerimisfirma IK Speditor müügijuhi Argo Vergi sõnul mõjutab uus maks enim neid ettevõtjaid, kellel suur autopark, mistõttu on nemad eriti raskes olukorras.
Selles, kas hinnatõus tuleb või mitte, pole Eesti Rahvusvaheliste Vedajate Assotsiatsiooni TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti sõnul küsimust. ?Kes tõsta ei saa, peab paraku uksed kinni panema,? võttis Lusti kokku maksuga kaasneva. Tema sõnul ei ole probleemiks maks ise, vaid see, et paljud uued lisatasud jäävad ühele ajale, sest näiteks roheline kaart kallines alles 20 protsenti. Lisaks plaanivad teemakse tõsta sakslased. ?Kui vaadata seda veofirma seisukohalt, siis asetab riik oma ettevõtjad selgelt kehvemasse olukorda, sest näiteks Lätis sellist maksu veel ei kehtestatud ja pole võimatu, et siinsed teenuse ostjad seda lõunanaabrite käest tegema hakkavad,? rääkis ohtudest Lusti. ?Eesti vedajale tuleb raske aasta.? Lisaks arvas Eesti Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori, et uus maksukoorem võib tuua kaasa ka salakütuse vohamise ning uute skeemide väljamõtlemise, et raha kokku hoida.
Eesti ühe suurima veokipargiga Saku Autobaasi tegevjuht Harri Viik leidis, et uue maksu kehtestamine on siinsete rahvusvaheliste vedajate suhtes üsna ebaõiglane, sest Euroopas liikudes makstakse juba teemakse ning suurema osa aastast on sõidukid Eesti pinnalt ära. ?30-40 auto puhul tuleb aastas maksta 400 000 krooni, mis on suur raha,? lisas Viik.
Raskeveokimaksu kehtestamist põhjendas rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna peaspetsialist Mari Kuusk kui Euroopa Liidu nõuet. Seda, milleks maksust laekuvat raha kasutatama hakatakse, ei ole määratud. ?Riigieelarve
universaalsuse põhimõtte kohaselt ei ole tulud ja kulud üksteisega otseselt seotud. Vastasel juhul võiksime jõuda olukorrani, kus enne konkreetse aasta eelarve koostamist on selle tulud juba ette ära jagatud,? selgitas Kuusk. ?Põhimõtteliselt peab raskeveokimaks hakkama koos teiste maanteetranspordi maksustamise süsteemi kuuluvate maksude, tasude ja lõivudega katma teede ja tänavate korrashoiuks, arenguks, liikluse korraldamiseks ja järelvalveks tehtavaid kulutusi.?
?Raskeveokimaksu puhul on tegemist sõiduki omandimaksuga. Ka paljudes teistes Euroopa maades, näiteks Saksamaal on kehtestatud nii teemaks kui ka sõiduki omandimaks,? kommenteeris Kuusk väidet, et maks on Eesti rahvusvahelistele vedajatele ebaõiglane. Pigem suurendab uus maks Kuuse arvates Eesti transpordituru efektiivsust, sest autovedajad peavad enne uue veoauto või haagise soetamist veelgi hoolikamalt läbi mõtlema, missuguste näitajatega autot või haagist edaspidi kasutada kavatsetakse. ?Lisaks ühtlustab raskeveokimaksu kehtestamine konkurentsitingimusi Euroopa autokaubaveoturul.?
Ettevõtjaid kuulates kirutakse rahandusministeeriumit, mis kehtestas uuest aastast raskeveoki omamise eest küsitava maksu.
Tegelikult on raskeveokimaksu idee täiesti normaalne, parandada raskeveokite poolt teekahjustusi. Kuid maksu määramine ning küsimine siiski nii korras ei ole, tegu on veoki omamise eest makstava tasuga.
Rahandusministeeriumi andmeil sõltub maksumäär sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab. Selle järgi on kummaline ja ebaõiglane, miks peavad maksu täies mahus tasuma sellised veofirmad, kelle veokid teevad rahvusvahelisi vedusid ning mõjutavad siinseid teid maksimaalselt kuu-kaks aastas.
Iseäranis kummaline on rahandusministeeriumi esindajate suhtumine seaduse kommenteerimisse ja selgitamisse. Kui Äripäeva seminariosakond palus ministeeriumipoolset esinejat transporditeemalisele seminarile, siis selgus, et ei juleta tulla. Teatakse, mida on vastu võetud, kuid seda põhjendada või seadusest puudutatud ettevõtjaid tagamaadest selgitama ei vaevutud.