Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raskeveokimaksu kehtestamine tõstab jaekaubanduses hindu

    Andrus Pitkve Corvus Grupp Transpordist prognoosis, et järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav raskeveokimaks tõstab linnasisest veohinda seniselt 1500 kroonilt 1600 kroonile. ?Ehkki välja peavad selle käima transpordifirmad, mõjub see siiski enim lõpptarbijale, kes selle poes kõik kinni maksab,? arvas Pitkve. Ekspedeerimisfirma IK Speditor müügijuhi Argo Vergi sõnul mõjutab uus maks enim neid ettevõtjaid, kellel suur autopark, mistõttu on nemad eriti raskes olukorras.
    Selles, kas hinnatõus tuleb või mitte, pole Eesti Rahvusvaheliste Vedajate Assotsiatsiooni TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti sõnul küsimust. ?Kes tõsta ei saa, peab paraku uksed kinni panema,? võttis Lusti kokku maksuga kaasneva. Tema sõnul ei ole probleemiks maks ise, vaid see, et paljud uued lisatasud jäävad ühele ajale, sest näiteks roheline kaart kallines alles 20 protsenti. Lisaks plaanivad teemakse tõsta sakslased. ?Kui vaadata seda veofirma seisukohalt, siis asetab riik oma ettevõtjad selgelt kehvemasse olukorda, sest näiteks Lätis sellist maksu veel ei kehtestatud ja pole võimatu, et siinsed teenuse ostjad seda lõunanaabrite käest tegema hakkavad,? rääkis ohtudest Lusti. ?Eesti vedajale tuleb raske aasta.? Lisaks arvas Eesti Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori, et uus maksukoorem võib tuua kaasa ka salakütuse vohamise ning uute skeemide väljamõtlemise, et raha kokku hoida.
    Eesti ühe suurima veokipargiga Saku Autobaasi tegevjuht Harri Viik leidis, et uue maksu kehtestamine on siinsete rahvusvaheliste vedajate suhtes üsna ebaõiglane, sest Euroopas liikudes makstakse juba teemakse ning suurema osa aastast on sõidukid Eesti pinnalt ära. ?30-40 auto puhul tuleb aastas maksta 400 000 krooni, mis on suur raha,? lisas Viik.
    Raskeveokimaksu kehtestamist põhjendas rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna peaspetsialist Mari Kuusk kui Euroopa Liidu nõuet. Seda, milleks maksust laekuvat raha kasutatama hakatakse, ei ole määratud. ?Riigieelarve
    universaalsuse põhimõtte kohaselt ei ole tulud ja kulud üksteisega otseselt seotud. Vastasel juhul võiksime jõuda olukorrani, kus enne konkreetse aasta eelarve koostamist on selle tulud juba ette ära jagatud,? selgitas Kuusk. ?Põhimõtteliselt peab raskeveokimaks hakkama koos teiste maanteetranspordi maksustamise süsteemi kuuluvate maksude, tasude ja lõivudega katma teede ja tänavate korrashoiuks, arenguks, liikluse korraldamiseks ja järelvalveks tehtavaid kulutusi.?
    ?Raskeveokimaksu puhul on tegemist sõiduki omandimaksuga. Ka paljudes teistes Euroopa maades, näiteks Saksamaal on kehtestatud nii teemaks kui ka sõiduki omandimaks,? kommenteeris Kuusk väidet, et maks on Eesti rahvusvahelistele vedajatele ebaõiglane. Pigem suurendab uus maks Kuuse arvates Eesti transpordituru efektiivsust, sest autovedajad peavad enne uue veoauto või haagise soetamist veelgi hoolikamalt läbi mõtlema, missuguste näitajatega autot või haagist edaspidi kasutada kavatsetakse. ?Lisaks ühtlustab raskeveokimaksu kehtestamine konkurentsitingimusi Euroopa autokaubaveoturul.?
    Ettevõtjaid kuulates kirutakse rahandusministeeriumit, mis kehtestas uuest aastast raskeveoki omamise eest küsitava maksu.
    Tegelikult on raskeveokimaksu idee täiesti normaalne, parandada raskeveokite poolt teekahjustusi. Kuid maksu määramine ning küsimine siiski nii korras ei ole, tegu on veoki omamise eest makstava tasuga.
    Rahandusministeeriumi andmeil sõltub maksumäär sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab. Selle järgi on kummaline ja ebaõiglane, miks peavad maksu täies mahus tasuma sellised veofirmad, kelle veokid teevad rahvusvahelisi vedusid ning mõjutavad siinseid teid maksimaalselt kuu-kaks aastas.
    Iseäranis kummaline on rahandusministeeriumi esindajate suhtumine seaduse kommenteerimisse ja selgitamisse. Kui Äripäeva seminariosakond palus ministeeriumipoolset esinejat transporditeemalisele seminarile, siis selgus, et ei juleta tulla. Teatakse, mida on vastu võetud, kuid seda põhjendada või seadusest puudutatud ettevõtjaid tagamaadest selgitama ei vaevutud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Täna on viimane päev märkida Coopi aktsiaid
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Vastvalminud Opeli esindus Peetris vahetab omanikku
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.

Olulisemad lood

Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.