Heidit Kaio • 6. jaanuar 2003 kell 15:18

Ministeerium: jäälõhkumiseks tuleb leida lisavahendeid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teatas, et ollakse valmis leidma lisaressursse täiendavate jäälõhkujate rentimiseks.

Riik teenindab laevu jäälõhkujaga reidini või sadamavärvani Vanasadama, Muuga, Kunda, Pärnu, Paljassaare, Paldiski, Bekkeri, Vene-Balti ja Miiduranna sadamates.

Ministeriumi seisukoht on, et sadamaid tuleb jäälõhkumisega teenindada võimalikult kaua ning tavalisest külmematest ilmadest tingitult tuleb leida lisaressursse täiendavate jäälõhkujate rentimiseks.

Soome lahel abistab praegu laevu Eesti jäämurdja Tarmo. Pärnu sadama navigatsioon on tagatud Soome jäälõhkuja Protector.

Sadamate töö jätkamiseks vajatakse lähiajal mõlemasse piirkonda lisaks ühte jäälõhkjujat.

Eelleping on sõlmitud Soome jäälõhkuja Zeus saamiseks, mis lähema kahe nädala jooksul lõpetab oma tööd Põhjamerel. Siis annab Zeus vastuse, kas ta tuleb teenindama laevu Eesti vetes. Lisaks otsib Veeteedeamet võimalust jäälõhkuja rentimiseks Põhja-Ameerikast.

Kui külmade ilmade kestmine tingib olukorra, kus kõiki sadamaid pole võimalik lahti hoida, tuleb sulgemise otsused langetada rangelt arvesse võttes majanduslikke tagajärgi. Arvestatakse konkreetse sadama kaubakäivet ning kaubaartiklite iseloomu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid töötavad vastavasisulise analüüsi kallal.

Riigi kulutused jäämurde tagamiseks, võttes arvesse kulud Tarmole ning Pärnu sadama teenindamise on eelnevatel aastatel tunduvalt ületanud jäämurdetasust kogutud summasid.

Aastal 2002 koguti jäämurdetasu 21,4 miljonit krooni ning jäämurdmisele kokku kulutati 33,8 miljonit krooni. Sellest 12,3 miljonit krooni kulus jäämurdele Pärnu sadamas ning 21,5 miljonit olid jäälõhkuja Tarmo kulud (liising+tegevuskulu).

Hetkel kuum