6. jaanuar 2003 kell 17:00

Tarbimisse sukeldunud majaelanikud unustavad ühistule maksta

Tallinna Korteriühistud Korda projektijuht Eero Saava sõnul aitab kindlakäeline ühistu juhtimine tarbimisse sukeldunud elanike maksehäired ära hoida.

?Et ühistu laseb osadel liikmetel teiste turjal liugu lasta, on vale,? lausus Saava, nimetades lohisevaid võlgu juhtimisveaks. ?Ühistu ei tohiks mitte kellelgi lubada võlgu olla. Kui mõni on võlgu 10 000 krooni, siis teised peavad sellevõrra rohkem tähtaegse maksmisega pingutama.?

Saava sõnul on võlglane pahatahtlik, kui omab autot, kodutehnikat ja käib hästi riides, kuid maksab ühistule viimases järjekorras, kui n-ö raha üle jääb. ?Nende vastu ei peaks ühistu mingit kaastunnet üles näitama,? ütles Saava. ?Nii hämmastav, kui see ka ei ole, pensionärid on kõige korrektsemad maksjad, sest nad ei kuluta ja oskavad oma sissetulekutega arvestada,? rääkis ta.

?Müügu kasvõi oma tugitoolid maha või hakaku oma sugulastega jälle hästi läbi saama ja võtku neilt laenu,? ütles Saava ja tõdes, et kui ühistu on lasknud võlgu koguda mitu aastat, siis peab ta ka arvestama, et tugitoolide müümisest enam ei piisa.

Juhul kui ühistu asub võlglasega tegelema kohe, kui tekib 60-päevane viivisvõlgnevus, reeglina korterit võla kätesaamiseks müüma ei pea. Samuti aitab võlgade tekkimist ära hoida asjaolu, et enamik ühistuid võtab laenu kogutud remondifondi piires ega tõsta igakuist remondifondi makset.

Pank annab laenu korteriühistule, mil viivisvõlgnevuste kogusumma ei ületa 20% ühistu igakuisest käibest.

Hetkel kuum