20 jaanuar 2003

Kalaliit: iga päev pannakse mõni tööstus kinni

Kalaliidu teatel on olukord kalatööstustes väga tõsine, ettevõtete sulgemised tooraine puudusel on igapäevased.

Ulatuslik mere jäätumine on peatanud kala püügi ning tooraine puudumise tõttu on seiskunud mitmete kalatöötlemisettevõtete töö, teatas Kalaliit. Kui tavaliselt püütakse jaanuarikuus Eesti merevetest 6 000 tonni kala, selle aasta 20 päevaga on püütud 500 tonni ehk 12 korda vähem.

Peaaegu iga päev saab kalaliit telefonikõnesid mõnelt väiksemalt või suuremalt kalatöötlejalt ja ?püüdjalt, kes teatavad oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, märkis Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi. Ta lisas, et praeguses olukoras tuleks pidada populismiks iga avaldust, mis seab kahtluse alla ilmastikuolude tingitud erakordset raskust Eesti kalandussektorile.

?Tegemist ei ole tavapärase olukorraga, viimati oli Läänemeri nii ulatuslikult jääs 1946. aastal,? ütles Noormägi. ?Meie kliimale on omane, et põhjarannik jäätub, kuid peamine kalapüügipiirkond on tavaliselt jäävaba.?

?Mul on kahju, et üks pikaaegne Kalaliidu liige on arusaamatutel ning vaid temale endale teada põhjustel asunud avalikkuses propageerima seisukohti, justkui oleksid praegused raskused kalandussektoris seotud ettevõtete ebaefektiivse majandamisega,? märkis Noormägi vastuseks Viru Kalatööstuse juhi mitmele avalikule intervjuule viidates. ?Tänavuste külmade erakordset mõju merevee jäätumisele peaks mõistma isegi iga sülelaps, juhul kui ta just kuudekaupa suletud ruumis teki alla ei ole konutanud.?

Noormägi lisas, et juba eelmisel aasta keskpaigast nõrgenema hakanud dollar on muutnud suurema osa kalandussektorist väga haavatavaks igasugustele täiendavatele muutustele. ?Pole saladus, et poole aastaga 14 % nõrgenenud dollar on röövinud ekspordimeelsematelt kalatööstustelt pehmelt väljendades kasumi, nõutud eurostamisinvesteeringud on kärpinud likviidust ning enneolematud jääolud on sundinud ka suurest osast tuludest loobuma,? kirjeldas Noormägi tekkinud olukorda.

Kuna sadamate sulgemine mere jäätumise tõttu on teinud võimatuks kalapüügi ja seoses tooraine puudumisega on töö seiskunud mitmes kalatöötlemisettevõttes, siis tegi Eesti Kalliit 14. jaanuaril 2003. a. presidendile, valitsusele ja riigikogule pöördumise, milles palus riigi abi leida rahalisi vahendeid, et maksta töötajatele sundpuhkusel oldud aja eest 60% alampalgast ja sotsiaalmaks.

16. jaanuaril peaministri juures toimunud kohtumisel lubas hr. Kallas, et olukorra jätkuva halvenemise korral ning sotsiaalse katastroofi ärahoidmiseks on valitsus valmis tõsiselt kaaluma teatud osa erakordsetest jääoludest tingitud kulude katmist. Eesti Kalaliit koostöös põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumile peavad esitama kahjudest tingitud kalkulatsioonid ja hüvitisteks mõeldud raha kasutamise kavad 28. jaanuari valitsuskabineti istungile.

Hetkel kuum