5 veebruar 2003

Riigikontroll: hooldajatoetust saavad ka töötud

Riigikontroll ei pea õigeks, et hooldajatoetust makstakse end töötuks registreerinutele.

Viimased ei ole pidanud tööst loobuma mitte puudega inimese hooldamise, vaid sobiva töö puudumise tõttu. Riik maksab töötutele omaette abiraha ning osutab teenuseid, et tagada nende peatne tööturule naasmine, teatas Riigikontroll.

Riigikontroll auditeeris, kas praegune toetuse jagamise süsteem tagab selle, et toetust saaksid vaid need, kel selleks õigus. Auditi käigus leiti, et veel mitte.

Sotsiaalmaksu laekumist üldjuhul ei kontrollitud, mistõttu toetust olid saanud inimesed, kes olid töötanud muul viisil kui töölepingu alusel.

Puuduliku kontrolli tõttu ei saa täna veel kindel olla, et toetust ei maksta vanemale, kes nt abielulahutuse tõttu enam puudega last ei kasvata; hooldajale, kelle abistatav viibib haiglaravil; või hooldajale, kes ise pikemat aega haiglas on.

Seadus nõuab toetuse tagasimaksmist ainult siis, kui on esitatud valeandmeid, nõudmata tagasimaksmist neilt, kes on jätnud teatamata toetusesaamist mõjutavatest asjaoludest. Sestap jätavad toetusesaajad sageli ka teatamata ning liigselt makstud summade tagasinõudmine on juhuslik.

Riigikontroll on seisukohal, et puudused hooldajatoetuse maksmises on põhjustatud eeskätt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse üldsõnalisusest. Seetõttu soovitab Riigikontroll muuta seadus täpsemaks ning samuti tõhustada igapäevast kontrolli toetuse maksmise üle. Sotsiaalministeeriumon juba ka alustanud Riigikontrolli soovituste täitmist.

Kokku makstakse hooldajatoetust ligi 30000 inimesele. Eelmisel aastal kulus selleks kokku umbes 105 mln krooni.

Hetkel kuum