Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Traadita võrgu kiirused suurenevad
Büroodes, kohvikutes, lennujaamades, pargipingil ja mujal raadiovõrku kasutavaid entusiaste ootab ees andmeedastuskiiruse suurenemine. Täna on kasutusel traadita võrgu standard 802.11b, mis võimaldab võrgus 2,4 GHz sagedusel liigelda kiirusega kuni 11 Mb/s (megabitti sekundis), osadel võrguseadmete tootjail ka 22 Mb/s. Kiiruse suurenemise huvides on see asendumas uue, sagedusel 5,2 GHz toimiva ja kuni 54 Mb/s andmeedastuskiirust võimaldava standardiga 802.11a. Vastav Euroopa jaoks loodud standard on 802.11h, sest Euroopa ja USA sagedusplaanid on erinevad.
Üks raadiovõrgu ühenduspunkt suudab teenindada 50-100 raadiokaardiga võrgukülastajat, optimaalseks peetakse 20-40. Kui on tegu pelga e-posti vaatamisega, võib neid olla kuni tuhat. Eelmise aasta lõpuks on Eestis müüdud umbkaudu 10 000 traadita võrgu ühenduspunkti, millest 70-80 pärineb Avaya nimeliselt tootjalt.
Kiiruse suurendamise põhjuseks on asjaolu, et raadiovõrgu kasutajad võivad mitte rahul olla 11 Mb/s andmeedastuskiirusega, mis tegelikult võimaldab kiirust ca 6 Mb/s, levi äärealadel 1-2 Mb/s. Saab ju vasktraadiga võrgus Fast Ethernet andmeid vahetada kiirusega kuni 100 Mb/s. Pealegi on täna kasutatav standard liialt avatud, lahtisi otsi palju ja eri tootjate seadmed ei ühildu hästi.
Teisest küljest, kui töötada vaid internetiga, on piisavaks andmeedastuskiiruseks ka 512 kb/s ? 4 Mb/s.
Kõrgemal sagedusel on aga iseloom halvemini levida ja nii läheb 5,2 GHz sageduse puhul tarvis suuremat arvu ühenduspunkte.
Uueks trendiks arvatakse saavat hoopis standard 802.11g, kus praeguse 2,4 GHz sageduse puhul saavutatakse andmeedastuskiirus 54 Mb/s. See annab tänastele 802.11b raudvara omanikele võimaluse seadmeid mitte vahetada seni, kuni ollakse rahul 11-22 Mb/s andmeedastuskiirusega.
Uued standardid ei ole veel ametlikult kinnitatud, tootjad proovivad ja katsetavad, seetõttu on eri tootjate toodetel mitteühilduvus ja seega ka WiFi märgiga sidumine küsitav. Enne uute standardite Eestisse jõudmist, mis võib juhtuda juba sel suvel, tuleb siingi kasutamisluba saada. Seni, kuni uute standarditega veel asjad korras ei ole, peavad kiirema traadita võrgu huvilised aeglasema liiklusega leppima. Spetsialistide hinnangul rohkem kui 10 tänastest raadiovõrgu kasutajatest uuele standardile üle ei lähe.