Eesti Posti poolt korraldatava konkursi tingimused olid sellised, et nendele vastas vaid AS Helmes, kes osutus ka hanke ainukeseks pakkujaks.
Riigihangete ameti järelevalve talituse juhataja Aleksander Bakirov märkis, et see on üks tosinast Eesti Posti poolt korraldatud hankest, mida Riigihangete amet nüüd kontrollis. ?Vaatame oma teise kvartali plaanid üle ja võib olla kontrollime neid ka laiemalt,? lausus Bakirov. ?Eks nad pingutasid selle infotehnoloogia hindamise hankega natuke üle küll. Aga samas keegi ei ole selle kohta kaebust esitanud, mistõttu mingisuguseid takistusi hanke jätkamiseks või lepingu sõlmimiseks neile ei tule.?
Riigihankeamet nimetab oma kontrollaktis, et seadusevastaselt nõutakse pakkumise tingimuste põhjal audiitorilt kaitsepolitsei riigisaladuse luba. Eesti Posti infotehnoloogia auditit pole nimelt riigisaladuse seaduses avalikuks tuleku eest kaitset vajava teabena märgitud. Seadusega vastuollu läheb ka see, et Eesti Post sätestas pakkujatele küll karmid majanduslike ja pakkuja kvalifitseerimise tingimuste miinimumnõuded, kuid mitte tehniliste tingimuste nõuet, mida seadus nõuab. Pakkujalt nõuti käivet üle 100 miljoni krooni ning üle 300 000 krooni maksva arvutivõrgu ülespanemise ja seadistamise kogemust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks on Eesti Post sätestanud oma hanke kutses kriteeriumid pigem pakkujate mitte pakkumiste hindamiseks, mis on samuti riigihankeseadusega vastuolus.
Eesti Posti pressiesindaja Eve Aabi sõnul ei ole Helmese pakkumist veel edukaks tunnistatud. "Vastavalt riigihanke ameti aktile on olukorda arutatud, kuid seisukohta edasiste otsuste jaoks pole me saanud," ütles Aab.
Aab tunnistas veel, et Eesti Post ei ole seni tähelepanu pööranud ka Helmese poolt varem teostatud riigihangete nõuetekohasele täitmisele.
Nimelt nõuab riigihangete seadus, et ostja peab kontrollima kas pakkuja on viimase kolme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt kõik riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepingud. Samas näiteks Helmese puhul teatas eelmise aasta alguses tööturuamet, et lõpetas Helmesega tööturuteenuste infosüsteemi väljatöötamiseks sõlmitud lepingu ja nõuab viimaselt 1,9 mln krooni. Nende hinnangul ei suutnud Helmes töid tähtaegselt teostada ning töö lõpetas AS Andmevara. Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson märkis eile, et hetkel valmistatakse ette materjale kohtusse minekuks.
Aabi sõnul toetus Eesti Post pakkujate poolsele kohustusele esitada oma kinnitus varasemate riigihangete nõuetekohase teostamise kohta, mida Helmes ka tegi.
Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel tunnistas, et ostjal on tõepoolest kohustus kontrollida pakkuja varasemat tegevust. Kuid samas ütleb riigihangete seadus ka seda, et pakkujat ei kvalifitseerita riigihankekonkursil vaid siis, kui tema varasemate hankelepingute mittetäitmine on tõendatud reaalse kohtuotsusega. Kui tööturu amet nüüd kohtusse minnes protsessi Helmese vastu peaks võitma, mõjutab vaid otsusele järgnevaid riigihankekonkursse, täpsustas Veel.
ASi Helmes tegevjuht Jaan Pillesaar tunnistas, et temale tuleb üllatuseks tööturuameti plaan kohtusse minna, sest rohkem kui aasta jooksul ei ole seda veel tehtud ja jääb mulje, et üksteisele enam etteheiteid pole. Vaidlus tööturuametiga Helmesele teistel riigihanke konkurssidel osalemises takistusi pole teinud, sest riigihangete ümber keerutatakse pidevalt tolmu üles ning kui igast vaidlusest kinni hakata ei saaks ükski ettevõte konkurssidel enam osaleda, rääkis Pillesaar.