Inno Tähismaa • 5. märts 2003 kell 11:51

Kallase pöördumise tekst (2. osa)

Järgneb Kallase pöördumise teksti teine osa:

Kõige olulisemana näib mulle, kui me teeme oma valikut, mõista ühiskondlik-poliitilist tausta, milles me oma valiku teeme. Selleks peame analüüsima valijaskonna tegelikku struktuuri ja ootusi. Keskerakonna valijaskond ja selle ootused on enam-vähem selged. Selles on märkimisväärsel kohal pensionärid, tagasihoidlikuma sissetulekuga inimesed, mitteeestlased. Nende ootused tulevasele valitsusele on arusaadavad. Res Publica sai oma valimistulemuse valdavalt protestihäältest. Valijad, kes nende poolt hääletasid, väljendasid oma rahuolematust praeguse poliitilise süsteemiga. See meenutab väga vapside liikumist 30ndatel. Isegi tekstid langevad paljudel juhtudel kokku. Praeguse riigi vastasele protestile andsid oma toetuse paljud noored inimesed ja intellektuaalid. Ja neid hääli tuli arvestatavalt palju. Mitte lasta Res Publicat võimule tähendab, et see protest jääb küdema. Kas on võimalik kujutada ette, et valitsuskoalitsioon ilma Res Publicata suudab selle protesti maandada? Tõenäoliselt mitte. 30ndatel kasutas valitsus analoogilise protesti tekkimisel selle mahasurumiseks jõudu, mis lõppkokkuvõttes ei tulnud Eesti Vabariigile kasuks. Minu järeldus ? Eesti demokraatia edasise arengu huvides on, et Res Publica võtaks valitsusvastutuse. Kas meie peaksime selles osalema? Vastus tuleneb eelöeldust. Kas me oleme valmis ütlema, et Eesti riigis on kõik korras? Kas me oleme muutuste vastu? Meie valijate struktuur ja nende ootused on alati olnud suunatud muutuste toetamisele ja kiirele arengule. Seega on ootuste kokkulangevus Res Publicaga selgesti olemas. Meie erakonnas ja selle toetajate hulgas on palju noori. Kui me ütleme, et ei lähe koos Res Publicaga, võib see olla aktsepteeritav inimestele, kes järgmisteks valimisteks poliitikast kindlasti lahkuvad. Nendele aga, kes jätkavad, võib see tähendada suurt kaotust tulevastel valimistel, sest kriitika valitsuse vastu ei kao kusagile.

Muutuste ootus on saanud tugeva mandaadi. Meie küsimus on ? kas me tunnistame selle ootuse põhjendatuks ja läheme sellega kaasa, või me leiame, et kõik see on üks järjekordne kuningriiklus, millega koos võib hoopis ennast kompromiteerida. Aga viimasel juhul peab meil olema kindel usk, et me suudame ilma Res Publicata eesti inimesed ära veenda, et meie poliitiline süsteem on ka ilma nendeta usaldusväärne ja langetab õigeid otsuseid.

Ka Keskerakonna taga on tugevad protestimeeleolud. Aga need on meeleolud, mis paljuski eitavad Eesti senist arengut ja soovivad, et kurssi muudetaks. Kuigi valitsuskoostöö põhjal pole sellise protestipoliitika ajamist põhjust ette heita, on need ometi Keskerakonna inimeste seisukohavõttudes.

Võimalikku koostööd Keskerakonnaga varjutavad ka viimased avalikkuses esitatud süüdistused ja kahtlused. Ei maksa unustada, et Keskturu temaatika äratas meis küsimusi juba siis, kui Keskturu erastamine aset leidis. Me ei pea kiirustama kohtumõistmisega, me ei pea ilmutama suurelisi moraliseerivaid avaldusi. Aga me peame arvestama, et Keskerakonnal on ees raske selgituste ja õigustuste aeg. Võib-olla tulevad nad sellega toime, võib-olla mitte, aga õigustamise ja selgitamise protsess võtab kindlasti palju aega, võib-olla aastaid. Valitsuskoalitsiooni suurimale ja seega domineerivale erakonnale on see äärmiselt segav asjaolu. Võimalikud koalitsioonipartnerid aga peavad arvestama, et tehes valitsusliidu, on nad automaatselt asunud Keskerakonna kaitsele. Isegi siis, kui kaitsta tahaks, ei tarvitse selleks jõudu jätkuda, igal juhul aga hakkab see protsess kogu valitsuskoalitsiooni tööd tõsiselt häirima.

Me ei peaks küsimust peaministrist üle tähtsustama. Kui me esitame väga jõuliselt taotluse saada endale peaministri koht olukorras, kus mitte meie pole suurima parlamendifraktsiooniga partner, võidakse meilt nõuda suuremaid järeleandmisi põhimõttelistes küsimustes. Meie peaminister ei saa minna pantvangi. Vägisi saadud peaministrikoht loob iseendast eeldused tülideks.

Valik niisiis on meie. Lõpu nendele kaalutlustele kirjutame pärast juhatuse ja volikogu istungeid koos.

Siim Kallas

Hetkel kuum