• OMX Baltic−0,57%298,96
  • OMX Riga−0,18%891,94
  • OMX Tallinn−0,72%2 056,31
  • OMX Vilnius−0,3%1 202,46
  • S&P 500−0,79%6 229,98
  • DOW 30−0,94%44 406,36
  • Nasdaq −0,92%20 412,52
  • FTSE 100−0,19%8 806,53
  • Nikkei 2250,51%39 788,45
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,45
  • OMX Baltic−0,57%298,96
  • OMX Riga−0,18%891,94
  • OMX Tallinn−0,72%2 056,31
  • OMX Vilnius−0,3%1 202,46
  • S&P 500−0,79%6 229,98
  • DOW 30−0,94%44 406,36
  • Nasdaq −0,92%20 412,52
  • FTSE 100−0,19%8 806,53
  • Nikkei 2250,51%39 788,45
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,45
  • 31.03.03, 17:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Gunnar Okk: Merekaabel Estlink elektri hinda ei tõsta (intervjuu)

Merekaabli Estlink rajamine elektri hinda Eesti tarbija jaoks ei tõsta, ütles ASi Eesti Energia juht Gunnar Okk.
Eesti Energia teatas täna sõlmitud lepingust Läti ja Soome energiaettevõtetega Soome lahe aluse merekaabli Estlink rajamisest.
Järgneb intervjuu Gunnar Okiga.
<b>Merekaabel Estlink maksab 1,7 miljardit krooni. Kas see tähendab, et elektri hind läheb Eestis kallimaks?</b>

Artikkel jätkub pärast reklaami

Narva elektrijaamade kahe energiaploki renoveerimine, mis praegu on käsil, maksab 4 miljardit krooni. Kaabel, mille rajamises osaleb neli osapoolt, on väiksem investeering. Eeldame, et kaabel genereerib lisarahavoogu. Hinnamuutusest juttu pole.
<b>Merekaablis osaleb ka Läti. Mis on Läti huvi?</b>
Läti huvi on kindlustada varustuskindlust. Läti kasutab hüdroenergiat, seda on kevadel üle ja suuremal osal aastast puudu. Kevadel oleks seda võimalik Soome eksportida. See on meie ühine huvi, elekter liigub kaablis mõlemat pidi.Äriidee, millel kaabel käivitub, on müüa energiat Baltimaadest Soome.
<b>Kas Soomes on elekter kallim?</b>
Soomes on elekter kokkuvõttes oluliselt kallim. Talvel tõusis hind mitmekordseks, kuna Soomes ja Skandinaavias on viimastel aastatel olnud suur tarbimise tõus. Samas pole uusi jaamu juurde ehitatud.
<b>Miks hind Soomes tõuseb?</b>
See tuleneb Skandinaavia majanduse kasvust.Soomes on kasvanud nii era- kui tööstustarbimine. Möödunud aastal kasvas eratarbimine 6 protsenti. See on suur number ja hinnad on järjest tõusnud.
<b>Eesti Energia on sisenemas ka Leedu turule, millest sellised maailmavallutuse plaanid?</b>

Artikkel jätkub pärast reklaami

Leedu puhul on Eesti valmis investeerima pikaajaliselt Ignalina tuumaelektrijaama. See on loogiline ja ratsionaalne idee. Samas oleneb elektrijaama saatus Leedu riigist, sellest, mis leppe Leedu Euroopa Liiduga teeb. Pärast jaama sulgemist tabaks Balti piirkonda elektri defitsiit.Eesti, Läti ja Leedu on üks süsteem. Omavahel toimib energia ost ja müük. Läti ostab Leedust, Venemaalt ja meilt. Erastatud Narva elektrivõrk ostab omakorda Ignalinast.
<b>Kas koostööst areneb välja ühine holding-firma?</b>
Sellel teemal on veel vara spekuleerida. 2000. aastal tulime sellise ideega välja, aga Läti parlament lükkas selle tagasi. Eesti ja Läti koostööl on siiski ratsionaalne iva. Tehniliselt on võrgud koos. Samuti ühendab positsioon Euroopa Liiduga liitumisel. Peame koos tagama energiavarustuse. Eraldi võttes on turud väiksed, koos mitmekesi on turg suurem.
<b>Nii et tekib ühine firma?</b>
Ratsionaalne alus selleks on olemas. See oleks otstarbekas. Teoreetiliselt sõltub see eri komponentidest, näiteks omanikest. Eestis ja Lätis on ainuomanik riik, Leedus on energiasüsteem jaotatud mitmeks osaks. Saksa Eon on seal vähemusosanik.
<b>Mõni aasta tagasi oli juttu andmesidest üle elektriliinide. Kaugel see kava on?</b>
Andmeside pole energiafirma küsimus. See on tehnoloogiafirmade küsimus. Praegu sellist tehnoloogiat veel pole. Ilmselt jõuab traadita andmeside ette.
<b>Mis on Eesti Energia peamised prioriteedid?</b>

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esimene prioriteet on investeering Narva elektrijaamade kahte energiaplokki. See on kõigi aegade suurim investeering. Teine prioriteet on elektrivõrkude olukorra parandamine. Võrgud on 90ndatel väga maha jäänud, väga vanad. Kolmas prioriteet on klienditeenindus. Viis aastat tagasi polnud veel lepinguidki, täna on enamusel klientidest lepped olemas. Arendame virtuaalset teenindust. Senised põhimõtted on rajatud uutele alustele.
<b>Kas Eestisse tuleb tuumajaam?</b>
Küsimus on maksumuses. Samuti töötajad. Et tuumajaam rajada, on vaja tehnikaülikoolis avada vastav eriala. Vaja on tervet põlvkonda insenere.Teine võimalus on ehitada vana Ignalina kõrvale uus. Eestis tagab pikaajalise varustuskindluse põlevkivi. See ei sõltu nafta ja gaasi hinnast. Palka maksame kroonis, elektrit müüme samuti kroonis.
<b>Aga tuhamäed?</b>
Tegemist on tuhaväljadega.Euroopa Liiduga liitumisel on kokku lepitud tuhakäitlus, mismoodi välju sulgeda ja pinda rekultiveerida. Kaevanduste kasutamise peab lahendama nii, et keskkonda vähem kahjustada. Seni pole leiutatud sellist viisi, kuidas väheste kahjudega elektrienergiat toota. Päikesepatareid on väga mürgised, hüdrojaamade jaoks on vaja maid üle ujutada. Tootmise mõjud ei tohi liiga suureks paisuda.
<b>Millal Eesti Energia börsile läheb?</b>
Börsile minek on üks erastamise vorm. See sõltub omaniku tahtest. See on omaniku otsus. Praegu otsust tehtud pole ja lähitulevikus me sellest ei räägi.Tavaliselt muutub ettevõte börsile minekuga oluliselt läbipaistvamaks. Eesti Energia on täiesti läbipaistev. Efektiivsuse tõus on olemas, hüpet pole siin lühikese ajaga võimalik teha.
<b>Kas NRGga on asi lahendatud?</b>
NRGga oli meil kohtuvõit. Sellega peaks olema see asi lahendatud. Otsust oli võimalik vaidlustada, aga seda ei tehtud ja tähtaeg on möödas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele