Rahvusvahelise Valuutafondi lühimissioon pööras tähelepanu Eesti eelarvepoliitikale ja jooksevkonto puudujäägiga seotud küsimustele.
Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Ross ütles, et äsja lõppenud missiooni lõppjärelduste toon on teatud mõttes erinev fondi eelmise paari aasta Eesti-teemaliste avalduste laadist, vahendab Postimees Online.
«Kuigi Fond hindab Eesti majanduse väljavaateid jätkuvalt soodsateks, rõhutatakse samas väga selgesti, et jooksevkonto puudujäägi suurus ja puudujäägi finantseerimise allikad tekitavad muret,» ütles Ross.
Rossi sõnul on IMFi mure asjakohane ning kattub suures plaanis ka Eesti enda hinnanguga oma majandusolukorrale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Tuleb siiski arvestada, et otseinvesteeringute sissevool Eestisse on endiselt märkimisväärne ning meie pangandussüsteem on tugev. Seega peegeldab välisraha sissevool suuresti investorite ootusi Eesti kiire ja püsiva majanduskasvu jätkumiseks,» rääkis Ross samas.
IMFi soovitusi tuleb Rossi sõnul vaadelda ka Euroopa Liiduga ühinemise ja euro kasutuselevõtu kontekstis.
«Eesti majanduspoliitika riskide vähendamine tagab majanduse arengu ja kiire kasvu püsimise ka eelolevatel aastatel,» rääkis Ross. «Tugeva majanduspoliitika najal teenitud usalduse hoidmine on hädavajalik, et tagada Eesti tulemuslik ühinemine europiirkonnaga.»
Ross tõdes, et Eesti majandus ja elatustase on ka teiste kandidaatriikidega võrreldes viimastel aastatel kiiresti kasvanud.
Seetõttu on ka Euroopa Liit nõustunud, et fikseeritud vahetuskurss ja valuutakomitee süsteem on Euroopa Liidu ja ühisrahapiirkonnaga ühinemiseks igati sobilikud.
«Samas seab see kõrgemad nõuded meie üldisele majanduspoliitikale ning sellele juhib IMF ka Eesti tähelepanu,» lisas Ross.