Gea Velthut-Sokka • 5. mai 2003 kell 8:17

Kutsehaigestumisi järjest vähem

Esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv on eelmise aastaga võrreldes vähenenud.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis diagnoositi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Töötervishoiu Keskuse poolt 25 esmast kutsehaigust 22 inimesel. Esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv on vähenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10 kutsehaigusjuhtumi võrra. 1999. aasta alguses pandi kirja aga koguni 98 ja aasta hiljem 99 kutsehaigust, seega neli korda rohkem, teatas Tööinspekstioon.

Maakonniti diagnoositi esmaseid kutsehaigusi kõige rohkem Tartumaal ja Ida-Virumaal (kummaski 4 juhtu) ning Jõgevamaal ja Põlvamaal (kummaski 3 juhtu).

Käesoleva aasta alguses ei ole diagnoositud ühtegi kutsehaigust Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Võrumaal.

Enim diagnoositud kutsehaigusteks on ülekoormushaigus (11 juhtu), vaegkuulmine (9 juhtu) ja vibratsioontõbi (4 juhtu).

Kui varasematel aastatel on olnud enim diagnoositud esmaseks kutsehaiguseks vibratsioontõbi, siis tänavu on rohkem diagnoositud ülekoormushaigusi. Peaaegu kaks korda on suurenenud vaegkuulmise diagnooside arv ja kolm korda on vähenenud vibratsioontõve arv võrreldes 2002 aasta sama ajaga.

Kutsealade järgi on enim diagnoositud esmaseid kutsehaigusi traktoristidel (9), õmblejatel (4) ja põllutöölistel ning loomakasvatajatel (3).

Traktoristide esmaseks diagnoositud kutsehaiguseks on vibratsioontõbi, millele sageli lisandub ka vaegkuulmine. See on seletatav pikaajalise töötamisega ülenormatiivses müras, normist suuremas vibratsioonis.

Kutsehaigete seas on rohkem mehi (13) kui naisi.

Vanuse järgi on esmaseid kutsehaigusi diagnoositud kõige rohkem 51- 60-aastastel (10 juhtu) ja 61?70-aastastel (6). Kaks haigestumist on kirjas kuni 30-aastastel.

21-40 aastastel on diagnoositud 3 ülekoormushaigestumise juhtumit, mis on tekkinud juba töötamisel taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.

Esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arvu vähenemine on tingitud eelkõige töökeskkonna seisundit iseloomustavate dokumenteeritud andmete puudumise tõttu. Kutsehaiguse kui haiguse põhjendamine ja seostamine töötingimustega on raskendatud nõukogude ajal teostatud ohutegurite mõõtmistulemuste puudumise või andmete puudulikkuse tõttu. Tolleaegsed ettevõtted on likvideeritud või reorganiseeritud ning dokumentatsioon töökeskkonna seisundit iseloomustavate andmetega sageli hävinud.

Hetkel kuum