Riigikohtu tänases otsuses selgitatakse põhjalikult, mida tuleb mõista maksupettusest osavõtu all.
Riigikohtu selgituste ajendiks oli maksuameti vaidlus ASiga Adonis Baltic Timber Group, kes taotleb 2001. aasta jaanuaris ja veebruaris enammakstud käibemaksu tagastamist ühtekokku enam kui 6,5 miljoni krooni ulatuses.
Maksuamet oli keeldunud enammakstud käibemaksu tagastamisest seoses algatatud kriminaalmenetlusega. Maksuamet nimelt väitis, et aktsiaselts oli talle tahtlikult esitanud valeandmeid ning et käibemaksu tagastamist taotleti fiktiivsete arvete alusel.
Nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus asusid selles vaidluses maksuameti poolele, riigikohus leidis aga täna, et need otsused tuleb ümber vaadata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikohus selgitas, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega.
Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.
Riigikohus juhtis samas tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohtu toimikus on koopia ASi Adonis Baltic Timber Group ostudirektori Jens Rajaste süüdistatavana vastutusele võtmise määrusest. Selle 28. novembri 2001. a määruse järgi oli Rajaste sõlminud fiktiivseid tehinguid ning kajastas need tehingud 2001. aasta jaanuari- ja veebruarikuu maksuarvestuses eesmärgiga välja petta näiliselt enammakstud käibemaks. Nimetatud määrusele pole ringkonnakohus aga tähelepanu pööranud.
Selles haldusasjas on maksuameti vaidlustatud otsustes ja ringkonnakohtu otsuses märgitud, et mõnede tehingute puhul on tasu võetud sularahas välja selliste äriühingute arvelduskontodelt, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on kaebajaga seotud isikud. Maksuamet ja ringkonnakohus ei ole selgitanud, milliste tehingute osas esineb selline seos, mida tähendab 'seotud isik' konkreetselt ja kuidas see seos viitab maksupettusele. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on neile küsimustele võimalik vastata ka kohtumenetluses.
Ringkonnakohtu otsus tuleb riigikohtu otsuse kohaselt tühistada just seetõttu, et maksuamet ja kohtud on kohaldanud maksukorralduse seaduse sätteid ebaõigesti ja vaidluse õigeks lahendamiseks olulised asjaolud on jäänud välja selgitamata. Asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. AS Adonis Baltic Timber Group kassatsioonkaebus rahuldati sellega osaliselt, sest riigikohtu halduskolleegium ei tee uut otsust asja uueks arutamiseks saatmata.
Riigikohus oli tänavu 9. aprillil juba teinud ühe otsuse, mis puudutas samade osapoolte vaidlust. Siis käis jutt 2001. aasta märtsis enammakstud käibemaksu tagastamisest ning riigikohus tegi otsuse ASi Adonis Baltic Timber Group kasuks.