- OMX Baltic0,21%302,67
- OMX Riga−0,29%868,62
- OMX Tallinn0,25%1 991,72
- OMX Vilnius0,16%1 207,41
- S&P 5000,72%5 886,55
- DOW 30−0,64%42 140,43
- Nasdaq 1,61%19 010,08
- FTSE 100−0,02%8 602,92
- Nikkei 225−0,71%37 912,01
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,34
- OMX Baltic0,21%302,67
- OMX Riga−0,29%868,62
- OMX Tallinn0,25%1 991,72
- OMX Vilnius0,16%1 207,41
- S&P 5000,72%5 886,55
- DOW 30−0,64%42 140,43
- Nasdaq 1,61%19 010,08
- FTSE 100−0,02%8 602,92
- Nikkei 225−0,71%37 912,01
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsandus vajab rahulikku diskussiooni
Möödunud metsanädal ja uuesti keskkonnaministri ametisse asunud Villu Reiljani avaldused on ajakirjanduse esilehtedele toonud arutelu Eestis raiutava metsa mahtude üle. Samas jätkub rahulolematuse väljendamine ehitusjärelevalve tõhususe ja planeeringutega kinnisvaraarendajatele tehtavate järeleandmiste üle.
Õiguslikult on nii kasvavad puud ja põõsad kui ka ehitised kinnisasja olulised osad. Maaomanik soovib enda omandit vabalt kasutada ja vastuolude korral otsib tuge põhiseaduse sättest, mis ütleb, et piiranguid võib kehtestada seadusega. Raie-eeskirjade, veel vähem aastas raiutava puidu kogust ning selle jaotamise põhimõtteid ei ole võimalik metsa- või mõnda muusse seadusesse kirjutada, nii nagu ka detailplaneeringuid.
Nii oleme jõudnud olukorda, kus ametnikud on ettevaatlikud ja mõned avalikust arvamusest mittehoolivad tegelased rikastuvad väärtuste arvel mida nad ise loonud ei ole. Randa või miljööväärtuslikku piirkonda ehitav kinnisvaraomanik tahab kasutada või müüa ümbritsevate kruntide poolt loodud keskkonda. Kui kõik maaomanikud käituksid tema eeskujul, siis ei oleks ta omandi väärtus enam kuigi kõrge.
Samasugune lugu on meie metsades. Eesti metsamajanduses on vaja rahulikku arutelu tulundusmetsade kasutamise üle. Raiuti palju ka kaheksakümmend-seitsekümmend aastat tagasi, asundustalude rajamise ja järgnenud majanduskriisi ajal. Tollastele raiesmikele kasvanud mets on saanud raieküpseks, nii ka pärast sõda sageli lehtpuudega metsastunud karja- ja heinamaad ning põllud.
Rahulikku väitlust ei saa toimuda aga oludes kus mõned mehed-naised raiuvad looduskaitsealadel või muudes hoiumetsades, viivad harvendusraie sildi all metsast palkidena paremad puud, ei pea kinni lankide liituvusest ning muudest kehtestatud normidest.
Eelnevale tuleb lisada veel kõige tavalisem vargus, kus raiutakse võõrast metsa, aga ka raiesmike sonkimine, kus pinnase taastumine võib kesta sadu aastaid. Turul valitsev olukord paneb suurema surve alla okasmetsad, sest haava- või lepapuu nõudlus pole metsaomanike jaoks piisavalt suur.
Viimaste aastate raiemahtude juures tuleb arvestada ka asjaoluga, et palju raiuti tormimurdu, mida muidu ei oleks raiutud.
Mida edasi teha? Tõenäoliselt valmib eelnõu, mis muudab erametsaomanikule
metsamajandamise soovitused kohustuslikuks, sätestab üksikasjalikumalt metsateatiste liikumise ja neile vastamise korra. Korralik metsaomanik kirub kasvavat bürokraatiat, kuid jääb ausaks edasi. Sullerid otsivad ka edaspidi võimalusi seaduse eesmärgist kõrvale hiilida ja peavad head metsamajandamise tava mitte millekski. Kiireid tulemusi annab kindlasti järelevalvele rohkema raha andmine ja rikkujate kohtu ette toomine.
Tulemuslikum on metsaomanike õpetamine ja nõustamine ning abi andmine taasmetsastamiseks. Majanduse arendamisel soodustada seni vähese nõudlusega metsamaterjali kasutamist, kuigi ka see võib kaasa tuua küsitavusi, kui
meenutada Kundasse rajatavat ja haavapuitu kasutavat tehast.
Hetkel kuum
Läbi vaadata tasub ka metsamajanduse maksustamine, vähendamaks kiusatust deklareerimata tehingute järele. Alustada võib metsaregistri loomisest, mis võimaldab arvepidamisele jälgida iga raie õiguslikust.
Omaette teema on kevad-suvine raierahu. Vanasti olid sel ajal metsatöölised põllumajandus- või maaparandustöödel. Nüüd ei ole võimalik kõiki töölisi saata sel ajal puhkusele ja ka kalli tehnika liisingumakseid tuleb maksta kogu aeg. Ma arvan, et ka see küsimus on lahendatav hea tahte ja koostöö korras. Metsatööstused peaks selleks ajaks suurendama oma toorainevaru, metsatehnika kasutusse andjad võiks anda selleks ajaks maksepuhkuse ja valitsus või Keskkonnainvesteeringute Keskus leidma teid lisakulude korvamiseks.
Meist keegi ei soovi lärmakaid töid oma pere lastetuppa ja ei ole meie poolt sobilik seda teha nende olevuste lastetoas, pealegi märja pinnasega metsas, kellega me seda Maad jagame.
Autor: Vootele Hansen
Enimloetud
1
Viimased uudised
Ära osta tehnopõrsast kotis!
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Tõnu Toompark: “Selles äris keerlevad suured summad”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele