• OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,26%39 467,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,26%39 467,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • 07.07.03, 10:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

SLÕL: Automaat väljastas pooleldi trükitud 100kroonise

'Kuidas on võimalik, et praakraha käibele jõuab?' imestab Kristjan, kes sai sularahaautomaadist 100kroonise, mille üks külg oli trükkimata.
Kristjan kõndis laupäeva hommikul Hansapanga sularahaautomaadi juurde, toksis sisse oma PIN-koodi ja sai soovitud kroonid kätte. Kuid lähemalt uurides selgus, et 100kroonine nägi ainult ühelt poolt ehtne välja. Teine pool oli sulavalge, kui jätta turvamärgistus tähele panemata, kirjutab SL Õhtuleht.
Poes pole selle rahaga midagi peale hakata, sai Kristjanile juba pärast esimest arglikku katset selgeks.
Solvunud krooniomanik läks kodule kõige lähemasse Hansapanga Liivaku kontorisse. Seal keerutati rahatähte käes, soovitati kirjutada avaldus ning anda rahatäht ekspertiisi. 'Panga klienditeenindajad kahtlesid tegelikult, et kas ma ikka sain selle rahatähe just Hansapanga sularahaautomaadist,' meenutab Kristjan.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hansapanga suhtekorraldusjuhi Ando Noormetsa sõnul on tal juhtumit raske kommenteerida kuni Kristjan pole oma raha ära toonud ja ekspert seda uurinud. Ta oskab vaid soovitada, et Kristjan tuleks, avalduse kirjutaks ja raha pangale uurimiseks loovutaks.
'Pank on valmis vahetama rahatähte uue vastu. Oma rahast ta kindlasti ilma ei jää,' kinnitab Noormets.
Ta ei oska arvata, kuidas teoreetiliseltki võiks praakraha nende sularahaautomaati sattuda.
Siiski - kui rahatähel on kõik vajalikud turvaelemendid, siis ei saa Noormetsa sõnul kontrollmasinad aru, et tegemist on praagiga. See võib juhtuda, kui rahatähe tagaküljel puudub trükk, aga on turvamärgid.
Talle ei meenu varasemast midagi sarnast.
Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots ei mäleta samuti, et ringluses oleva raha seas oleks varem praaki olnud. Aga alati on võimalus, et midagi ikka juhtub.
Tema sõnul on see konkreetne praakrahatäht pärit viimasest tiraa?ist, mis 1999. aastal trükiti Saksamaal ja tõenäoliselt on tegemist tootja praagiga.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 3 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele