PM: Surnute seadus peab välistama valed nimed hauaplaatidel

Pärast seda, kui mitu inimest oli teada saanud, et ametlikult on nad surnud ja maha maetud, loob riik nn surnute tuvastamise seaduse.

Seaduse esialgne kava sätestab ülikarmid isiku tuvastamise reeglid eeskätt haiglates surnud inimeste puhul, kirjutab Postimees.

Ülim täpsus on vajalik põhjusel, et just haiglates on viimastel aastatel üksnes haigekassakaardi või patsiendi enda öeldud nime alusel ekslikult surnuks tunnistatud mitu tegelikult elavat inimest.

Üks neist ohvritest, kes haiglas tehtud surmaakti tõttu pidi pool aastat ametlikult surnuna elama ja töötama, on 34aastane Allan Voola. 2001. aasta jõulude ajal sai mees maksuametisse dokumente viies kaela külma du?i: ametnike andmeil oli ta neli kuud varem elust lahkunud ja juba ka tuhastatud.

Selgus, et Tallinna Keskhaigla oli pereisa surnuks kuulutanud ühe patsiendi pähe, kes kiirabiga haiglasse saabudes oli esitlenud end Allan Voolana ja andnud selle kinnituseks ka haigekassakaardi.

Kontrollimata, kas südame-kopsupuudulikkuse tõttu hiljem surnud mees on ikka Voola kaardi õige omanik, kirjutati haiglas välja surmaakt.

Alles pool aastat hiljem, mullu mais tunnistas kohus Voola taas elavaks. «See aeg oli tõeline närvide mäng - pangas, maksuametis ja mujal ei võetud jutule ning välismaale ei tahetud lasta isegi pärast elavaks tunnistamist, mõnda aega kahtlustati, et olen passi osavalt võltsinud,» meenutas Voola eile Postimehele.

Nn surnute seaduse sündimist juhtiva sotsiaalministeeriumi peaspetsialisti Laine Peedu selgitusel tahetakse Voola-loo sarnaste juhtumite kordumist tulevikus välistada sellega, et haigla peab piisavate dokumentideta ravile toodud ja seal surnud isiku tuvastamiseks edaspidi appi kutsuma politsei.

Hetkel kuum