Peeter Marvet: isikuandmetes sobramine on kui tänaval pissimine

Infotehnoloogiaspetsialist Peeter Marvet peab sala-andmete kaitsmisel inimest suuremaks turvariskiks kui tehnikat.

?Meil on vaja kaitsta kahte sorti andmeid ? keskseid andmebaase, nagu elanikeregister, ning kohalikud, nagu kasvõi sotsiaaltöötaja peetav vallavaeste nimekiri,? sõnas Marvet.

?Nagu näitas valimisteaegne kammaijaa isikuandmetega, on võimalik igasuguseid päringuid andmebaasidesse teha, aga see on kõik tuvastatav, mis peaks andmetes kergekäelise nuhkimise ära lõpetama.?

Andmete kaitse ja turvalisus on Marveti hinnangul valdkond, millega tuleb pidevalt ja järelejätmatult tegutseda. Marvet nimetab probleemiks ennekõike nn märga häkerlust: ?See tähendab seda, kui mõni ametnik libistab ?kommikarbi? eest miskit ukse alt välja.?

?Näiteks kodanik X läheb kodanikule Y külla ja tal varastatakse maja eest auto ära. Kodanik X teatab politseisse ja jätab neile kodanik Y telefoninumbri ja varsti helistatakse kodanikule Y, et ?ehk soovite oma auto tagasi osta??. Sellisel puhul ei saagi olla muud järeldust, kui et politsei seest on keegi andmed liikvele lasknud,? ütles Marvet.

Muutmist vajab tema hinnangul inimeste suhtumine andmekaitsesse. ?Teiste isiklikes andmetes sobramisega peaks olema nagu tänaval pissimisega,? võrdleb Marvet. ?Seda saab teha, aga me siiski ei tee seda. Selle eest ei panda meid vangi, aga meile saab osaks kaaskodanike põlgus.?

Hetkel kuum