Rahandusministeeriumi analüütikute hinnangul oli üks majanduskasvu aeglustumise põhjusi tööstussektori toodangu müügi kasvukiiruse vähenemine.
Sarnaselt eelmistele kvartalitele baseerus majanduskasv jätkuvalt ilmselt sisenõudlusel, seda kinnitavad jaekaubanduse, ehitustegevuse ja kinnisvaraturu jätkuv tõus, seisab rahandusministeeriumi kommentaaris. Sisenõudluse kasvu toetas madal inflatsioon, kiire palkade reaalkasv ning veelgi soodsamaks muutunud laenutingimused.
Majanduskasvu aeglustumine tulenes ilmselt nii sisenõudluse kasvukiiruse vähenemisest kui ka ebasoodsa välismajanduskonjunktuuri jätkumisest, mis takistas ekspordi kiiremat arengut. Eksporti piiras teatud riikidesse ka euro tugev kurss dollari suhtes.
Majandusharudest on kasvu aeglustumise taga eelkõige tööstussektor, mille tootmise ja toodangu müügi kasvukiirus alanes 7%ni (12%lt ja 10%lt käesoleva aasta esimeses kvartalis). Samas võib olemasoleva statistika põhjal märgata sisenõudluse komponentide kasvu aeglustumist. Eratarbimise kasvukiiruse vähenemisele viitab jae- ja hulgikaubanduse kasvu aeglustamine. Investeerimisaktiivsuse vähenemist kinnitab kapitalikaupade impordi aastakasvu vähenemine. Samal ajal on ettevõtete laenamisaktiivsus rekordmadalatest intressimääradest tingituna püsinud esimese kvartali tasemel, ka majapidamiste laenukoormus on jätkanud kiiret kasvu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolmandas kvartalis peaks majanduskasv veelgi aeglustuma seoses eelmiste kvartalite trendide jätkumisega ja veelgi kõrgema võrdlusbaasiga. Välisnõudluse taastumine lükkub pidevalt edasi. Euroopa majandusindikaatorid ei näita veel majandusaktiivsuse märgatavat suurenemist. Eesti suurima kaubanduspartneri Euroopa Liidu majanduskasvu taastumine aasta teises pooles on seotud mitmete riskidega, millest olulisemad on seotud ettevõtete liialt kõrge laenukoormuse riskiga, tugevast euro kursist tuleneva ekspordivõime languse ja eelarvepositsiooni halvenemisest tingitud majandussubjektide kindlustunde vähenemisega.
Majanduskasv peaks kiirenema 2003. aasta viimases kvartalis, Rahandusministeerium ootab selle aasta reaalkasvuks endiselt 4,5%.