Ei-otsus euroreferendumil tekitaks rahandusministeeriumi hinnangul järgmisel aastal riigieelarvesse 1,4 miljardi kroonise augu.
Vastvalminud analüüsi kohaselt saaks Eesti kasutada Euroopa Liidu liikmena aastatel 2004-2006 kokku ligi 18 miljardit krooni täiendavat abiraha, mis on ette nähtud liikmesriikide-vaheliste arengutasemete vähendamiseks, kirjutab Postimees.
Lisaks saab Eesti samal ajavahemikul kasutada euroabi 2,5 miljardit krooni, mis ei sõltu euroreferendumi tulemusest.
Rahandusministeeriumi hinnangul väheneks ei-otsuse mõjul välisabi järgmisel aastal 2,8 miljardi krooni võrra - kaoks võimalus kasutada 3,4 miljardit krooni Euroopa Liidu abivahendeid, kuid suureneks võimalus kasutada SAPARDi ja Schengeni abivahendeid ligi poole miljardi krooni ulatuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas võiks Eesti hoida kokku erinevate europrojektide kaasfinantseerimise, europarlamendi valimiste mittetoimumise, välisesinduste arvu mittesuurendamise ja muude kulude vähendamise arvel 1,4 miljardit krooni.
«Rahandusministeerium ei analüüsinud euroreferendumi negatiivse tulemuse mõjusid riigi rahakotile kellegi hirmutamiseks,» selgitas rahandusminister Tõnis Palts.
«Elu läheb «ei» korral Eestis tasapisi edasi, kuid langeb selle kvaliteet ning äärmiselt kahju oleks nendest toredatest algatustest, millest peaksime sel juhul loobuma.»
Suurema löögi saaks uuringu andmetel eurotoetuste vähenemisest põllumajandus, kus ainuüksi maaelu arendamiseks suunatud summad vähenevad üle 700 miljoni krooni ning otsetoetused üle 300 miljoni krooni. Lisaks kuivavad kokku investeeringutoetused.