• OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • 09.09.03, 09:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Ei-otsus lööks eelarvesse 1,4 miljardi kroonise augu

Ei-otsus euroreferendumil tekitaks rahandusministeeriumi hinnangul järgmisel aastal riigieelarvesse 1,4 miljardi kroonise augu.
Vastvalminud analüüsi kohaselt saaks Eesti kasutada Euroopa Liidu liikmena aastatel 2004-2006 kokku ligi 18 miljardit krooni täiendavat abiraha, mis on ette nähtud liikmesriikide-vaheliste arengutasemete vähendamiseks, kirjutab Postimees.
Lisaks saab Eesti samal ajavahemikul kasutada euroabi 2,5 miljardit krooni, mis ei sõltu euroreferendumi tulemusest.
Rahandusministeeriumi hinnangul väheneks ei-otsuse mõjul välisabi järgmisel aastal 2,8 miljardi krooni võrra - kaoks võimalus kasutada 3,4 miljardit krooni Euroopa Liidu abivahendeid, kuid suureneks võimalus kasutada SAPARDi ja Schengeni abivahendeid ligi poole miljardi krooni ulatuses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samas võiks Eesti hoida kokku erinevate europrojektide kaasfinantseerimise, europarlamendi valimiste mittetoimumise, välisesinduste arvu mittesuurendamise ja muude kulude vähendamise arvel 1,4 miljardit krooni.
«Rahandusministeerium ei analüüsinud euroreferendumi negatiivse tulemuse mõjusid riigi rahakotile kellegi hirmutamiseks,» selgitas rahandusminister Tõnis Palts.
«Elu läheb «ei» korral Eestis tasapisi edasi, kuid langeb selle kvaliteet ning äärmiselt kahju oleks nendest toredatest algatustest, millest peaksime sel juhul loobuma.»
Suurema löögi saaks uuringu andmetel eurotoetuste vähenemisest põllumajandus, kus ainuüksi maaelu arendamiseks suunatud summad vähenevad üle 700 miljoni krooni ning otsetoetused üle 300 miljoni krooni. Lisaks kuivavad kokku investeeringutoetused.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 3 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele