• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitusjärgus arendusobjektid pääsevad maksust

    Uue seaduse eelnõus on olulisi uuendusi ja muudatusi kinnisasjadega seotud tehingute osas. Kõiki muudatusi ei pea järgima seaduse kehtima hakkamisest, vaid enamikule neist on ette nähtud üleminekusätted.
    Eelnõus esitatud kinnisasja definitsioonis on erisusi siiani üldlevinud arusaamast. Nimelt käsitatakse kinnisasjana ka ehitist kui vallasasja.
    Seni ajakirjanduses enim kajastamist leidnud säte on seotud hoonestamata kruntide ja uute elamispindade maksustamisega 18 suuruse maksumääraga. Uue eelnõu kohaselt maksustatakse ehitise ja selle aluse maa võõrandamine enne ehitise esmast kasutuselevõttu ning krundi võõrandamine, kui krundil ei asu ehitist. Planeerimisseaduse kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
    Kuna kehtiv käibemaksuseadus ei maksustanud eelpool nimetatud tehinguid, on eelnõus ette nähtud üleminekusätted, mille kohaselt ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne seaduse jõustumist, ning krundi võõrandamist juhul, kui maatükk on soetatud enne seaduse jõustumist.
    Kuigi eelnõu seletuskirjas on täpsustatud ehitamise alustamise (ehitusloa väljastamise kuupäev) ja maatüki soetamise hetk (tehingu sõlmimise ja käsutusõiguse ülemineku kuupäev, mitte kinnistusraamatu kande tegemise hetk), ei saa seda praegu üksüheselt välja lugeda seaduse eelnõust.
    Tänu üleminekusätetele hajub muudatuse mõju kinnisvarahindadele pikemale perioodile. Kinnisvaraturu nõudluse ja pakkumise vahekord ei lubaks hüppeliselt uute eluasemete hindu tõsta, sest turul on selleks ajaks juba küllalt uusi müügis olevaid korterelamuprojekte ja paljud arendajad jõuavad hankida ehitusloa enne seaduse jõustumist. Kuni olemasolevate projektide realiseerimiseni väheneb kindlasti turule tulevate uute projektide arv, pikas perspektiivis on seadusemuudatusest tingitud hinnatõus aga vältimatu.
    Teised muudatused puudutavad kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist ning sisendkäibemaksu ümberarvestuse perioodi. Seaduseelnõu järgi ei saa enam maksustada eluruumide käivet ega eluruumide üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist, mis oli enne võimalik maksuametit teavitades. Üleminekusätte kohaselt võib jätkata maksustamist kuni 2014. aasta 1. maini, juhul kui maksuametit on kirjalikult oma soovist teavitatud enne 2004. aasta 1. jaanuari. Äriruume nimetatud säte ei puuduta. Muudatuse mõju kinnisvarahindadele või üürimääradele ei ole märkimisväärne.
    Suuremat mõju äriruumide tehinguhindadele avaldab aga sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi pikendamine kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul viielt aastalt kümnele. Perioodi muudetakse põhjendusega, et kinnisasi loob uut väärtust pikema aja jooksul ning samuti on kümme aastat enamlevinud periood teistes liikmesriikides. Üleminekusätte kohaselt läheksid juba kasutatud aastad arvesse kahekordselt. Arvestades praegust ettevõtete arengukiirust ja ruumivajaduse sagedast muutumist, ei oleks perioodi pikendamine Eestis mõistlik, sest eurodirektiiv lubaks ka viie aasta pikkuse perioodi jätkumist.
    Üldiselt tundub, et osa esitatud muudatusi on küll tingitud pigem riigieelarve täitmise soovist kui sisulistest vajadustest.
    Autor: Härmo Haljaste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Toompark: üüriturule mahub veel 1500 korterit
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.