Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jäätmeseadus tekitab prügimonopolid
Riigikogus esimese lugemise läbinud ja täna keskkonnakomisjonis arutlusele tuleva jäätmeseaduse eelnõu neljas peatükk kehtestab prügiveoks kohustuslikud monopolid.
Eelnõu järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada oma haldusterritooriumil regulaarselt konkursse jäätmeveoettevõtte leidmiseks. Konkursi võitjal on määratud veopiirkonnas ainuõigus jäätmeliikide vedamiseks. Kõigil jäätmetekitajatel ehk firmadel, ühistutel ja eramajade omanikel on eelnõu järgi kohustus sõlmida välja valitud prügivedajaga leping ning osta temalt teenust.
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimehe Taidus Aave sõnul on see löök väiksematele prügifirmadele.
?Võib arvata, et väiksematele see eriti soodsalt ei mõju, suurematel on võimalik madalamat hinda pakkuda ja see mujalt tagasi teenida. Seadusemuudatus toob tõenäoliselt kaasa pisifirmade sulgemise või suurematega liitumise,? nentis Aave.
Tallinnas tegutseva OÜ Prügivedu juhataja Einar Teesalu tunnistab, et esialgu tekitab seadusemuudatus probleeme, kuid pikaajaliselt aitaks see prügiveo turgu korrastada.
?Suurtel ettevõtetel on siin kindlasti eeliseid, rohkem tehnikat, võimalus madalama hinnaga müüa. Aga me üritame vastu seista, kindlasti kavatseme konkurssidel osaleda,? ütles ta.
Teesalu ei arva siiski, et seadusemuudatus tema äri kinni paneks. ?Meil on pool aastat aega valmistuda, autosid ja konteinereid juurde osta. Kindlasti tahame osaleda ka nn magusate piirkondade konkurssidel.?
Magusaks piirkonnaks peab Teesalu Tallinna linnaosasid, kus on suured firmad ja palju ühistuid.
Tallinna kommunaalameti heakorraosakonna juhataja Tõnu Tuppitsa sõnul aitaks uus seadus muuta prügiveo hinna kontrollitavaks. ?Hind ei käiks enam nagu tallesaba üles-alla. Konkursiga fikseeritakse ka hinna ülempiir,? ütles ta. ?Kontrolli alla saadakse kõik jäätmetekitajad. Ka eramajad, kes seni on oma prügi vedanud metsa alla, peavad nüüd sõlmima prügivedajaga lepingu.?
Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Jüri Saar toetab seadusemuudatust. ?Suur vabadus on hea asi küll, aga kohalik omavalitsus peab ikka korraldama ja organiseerima jäätmeveo oma territooriumil,? rääkis Saar. ?Kui jäätmefirmad ise asju ajavad, siis aja jooksul turumajandus paneks asjad paika, aga esialgu on suur segadus. Arvan, et omavalitsuse korraldamine annab parema tulemuse.?
Jäätmeseadus annab kohalikule omavalitsusele võimaluse kehtestada kohalik jäätmemaks, mis võib olla kuni 20 protsenti kohaliku jäätmevedaja teenustasust. Eesti Jäätmekäitlejate Liidule ei meeldi, et maksu kogumise kohustus pannakse kohalikule prügivedajale, kes selle omakorda hiljem omavalitsuse kontole peab kandma.
?Me ei ole maksuhaldurid. Normaalne oleks siis juba üleriigiline jäätmemaks, mida koguks maksuamet. Nii on see paljudes riikides,? ütles liidu juhatuse esimees Taidus Aave.