Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks IT ei muuda mu elu mugavamaks?
Hea lugeja, kindlasti olete märganud, et iga päev lisab meie ümber uusi ja järjest paremaid arvuteid, arvutisüsteeme, tarkvaralahendusi. Kõikvõimalikud asutused ja organisatsioonid tulevad välja uute ja järjest haaravamate toodetega. Te isegi tahate, et teil, teie ettevõttel või organisatsioonil oleks teistest n-ö etem veebilahendus. Aga olete te mõnikord küsinud, mis kasu teil sellest kõigest on? Või teie klientidel. Või teie partneritel.
Aeg-ajalt näen ja tunnen, et infosüsteemi, uue veebi, versiooni või lahenduse ainsateks põhjendusteks on, et naabritel ja konkurentidel ju on, me tahame olla innovatiivsed, vana ei rahulda meid. Jah, ma olen nende põhjendustega nõus, aga kõigi nende kõrval tuleb leida ka kasu meile, meie tegevusele, suhetele, võimalustele ja tulemustele.
Igasuguse lahenduse aluseks ja põhjenduseks peab olema ärivajaduse leidmine, tunnetamine, sõnastamine ja arvestamine. Siin ei tähenda ärivajadus kitsalt ainult rahategemist. Ärivajadus tuleneb meie eesmärkidest väljaspool infosüsteemi, meie tegevuse eesmärgist. Ärivajadus ei ole see, et meie töötaja saab tobedaid andmeid mugavamini sisestada. Ärivajadus võib olla, et andmed, mida töötaja sisestab, ei oleks tobedad. Ärivajadus võib olla, et me vajalikul hetkel sisestame info ja saame selle vajalikul kujul kätte. Ja mitte edastamiseks teisele programmile, vaid ikka ja ainult kas endale või teisele inimesele.
Suures ?itistumises? on oht, et inimesed muutuvad süsteemi orjaks, mitte süsteem ei teeni inimesi. Olen jälginud paljusid toimivaid süsteeme. Inimene leiab ühest süsteemist andmed ja sisestab neid teistesse. Tootmissüsteemist raamatupidamisse, kliendihaldusest pakkumisdokumenti. Nn copy-paste-tehnoloogia on oi kui levinud.
Esimene koht, kus tuleks vahele astuda, ongi inimene süsteemide vahendajana. Sellest on juttu olnud nii Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendava X-tee juures kui paljudel muudel juhtudel. Vaadake, kui lihtne on teil tänapäeval saada vajalik teave ekraanile, brauseri aknasse või kirjakasti. Ja mõelge, kui keeruline on teha programm, mis teie eest selle info üles leiab ja seda kasutab. Võtame sellesama kodanikuportaali ja X-tee. Kogu ilu ja võlu on sellele suunatud, et inimene saaks mugavalt istuda tugitooli, võtta ette tass kohvi ja lehitseda andmebaasides talle kuuluvat või tema kohta käivat infot. Kui aga soovin kirjutada programmi, mille panen seda infot enda eest jälgima ja mulle sõnumit saatma, kui minu kohta miskit olulist ja põnevat on lisandunud või muutunud, siis põrkan lugematutele raskustele. Peamine vastuväide tegijatelt ja arendajatelt on, et inimene ei vaja seda. Siin tasub otse küsida, kas inimene vajab rohkem teenust, kus saab tundide kaupa arvuti taga istuda ja kontrollida, et kinnisvara andmed on muutunud (või muutumatud), et tema kohta käiv info äriregistris on muutumatu (või muutunud), või soovite pigem, et see süsteem teavitaks, kui mingi muudatus toimub. Kas või mobiilile SMSiga.
See on müüt, et iga uue teenuse tegemine maksab ja enamasti miljoneid kroone. Tänapäevane tarkvaratehnoloogia on odav ja efektiivne, aga seda ei kasutata, sest see pole mugav. Või ei näidata, et seda kasutatakse, sest see pole kasulik. Jah, sellise isetöötava teavituse lisamine oleks tegijale ja arendajale lisakulutus. Vaja on ju analüüsida, plaanida, teha ja testida. Aga selle võimaluse süsteemi lisamine ei maksa sugugi nii palju, aga annab võimaluse, et pisut koolitatud inimene suudab endale vajaliku lisaprogrammi valmis teha. Seejärel jagada seda sõbrale ja kolleegile. Avatud koodidest ja platvormist jututajad muutuvad kidakeelseks kohe, kui jutt läheb nende enda tehtud süsteemi avatusele. Aga just kasutajale suunatud avatus on tegelik avatus.
Ma ei taha kellelegi näpuga osutada, kuid toon ühe näite minu kohta käivatest päringutest X-tee portaalist. Esiteks on nende vormistus kõike muud kui inimesele ? mis kasu on mul veebilehest, kus vajaliku teabeni avaküljel peab ennast kerima. Aga see on kujunduse probleem ? ilmselt on selle kujunduse eest makstud kunstnikule. Minu soovi sedasama infot saada näiteks laialt levinud formaadis XMLi kujul on aga tegijad järjekindlalt ignoreerinud. Kuigi ma tean, et enne selle koleda sinise lehekülje vormistamist on andmed sobilikus formaadis. Küsin endalt miks ja ainus vastus on, et kinnistada inimene arvuti taha.
IT aitab inimesel ööpäevas rohkem teha ja korda saata. Kas see on ikka vajalik? Ehk piisaks, kui inimene talle vajaliku vähema ajaga saaks ära teha, jätmaks rohkem aega inimene olla. Pääseme olemast infosüsteemi osa ja muutume selle peremeheks, kasutajaks.
Üks Eesti eesrindlikumaid rakendusi on e-maksuamet, äärmiselt mugav ja asjalik. Ja eeskuju paljudele teistele. Sisenete ja näete, et teie maksuandmed on juba sisestatud, vaja kinnitada ning allkirjastada. Aga mina ootan aastal 200x juba sellist e-maksuametit, mis saadab mulle mobiilile teate ? ?Tere, Henn! Meie andmetel on sul sel aastal olnud sellised sissetulekud, sa oled maksnud niipalju eluaseme intressi ja kulutanud sel määral oma koolitustele. Meie arvutused näitavad, et sul on tagasi saada xxx krooni. Kui me midagi unustanud oleme, siis hüppa läbi ja täienda, kui aga kõik on korras vajuta Yes. Siis leiad juba järgmisel nädalal nimetatud summa oma pangakontolt.? Mina aga jalutan ise samal ajal metsas või mere ääres...
Autor: Henn Sarv