Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Koosolekuruumi viimistluseks sobivad heli neelavad materjalid
Ruumi akustika sõltub ruumi suurusest, kõigist seal kasutatavatest materjalidest ja ruumis viibivate inimeste hulgast. ?Et tagada kõneselgust, on tarvis tagada ruumis sobiv järelkõlakestus,? selgitab Eesti üks väheseid akustikuid Malle Jaaniso.
Heli jõuab kuulajani otse läbi õhu. Mida kaugemal on kuulaja, seda vähem kuuleb ta aga otseheli ja enam heli peegeldust. Heli peegeldub ennekõike laest, pikemate ruumide puhul aga ka tagaseinast (vt joonis 1).
Ruumi üleliigne kõlavus teeb jutu mõistmise raskeks, seetõttu tuleb koosolekuruumides kasutada heli neelavaid materjale. Jaaniso soovitab esmalt paigaldada heli neelavad plaadid lakke, vajadusel ka seinte ülaossa. Koosolekuruumis võiks heli neelavad plaadid panna mööda lae perimeetrit, klassides aga hobuserauakujuliselt, nii et õpetaja kohal neid ei oleks (vt joonis).
Keeleklassides tuleks kõne täpse arusaadavuse nimel ruumi kõla võimalikult väheseks kahandada. Niisamuti kõrgete lagedega ruumides, selleks võib katta kogu laepinna heli neelavate plaatidega.
Suuremate klassiruumide eripäraks on nende pikkus, siis peegeldub heli ka tagaseinast ja võib põhjustada kaja. Selle vastu soovitab Jaaniso paigaldada ka tagaseina ülaossa akustilised plaadid.
Kõne selguse tagamiseks peab järelkõlakestus klassiruumis olema 0,6?0,8 sekundit, räägib Jaaniso.
Kuna kõneleja hääl on piiratud võimsusega, peab ruumi akustika kavandamisel kindlasti arvestama, kui kaugel on kuulajad kõnelejast. Liigse helisummutamise korral võib juhtuda, et ruumi tagaosas olevad inimesed kõnelejat lihtsalt ei kuule. Seetõttu peaks Malle Jaaniso hinnangul korralikes koosoleku- ja klassiruumides olema lae keskosa materjal kindlasti heli peegeldav. Heli peegeldavad kõik siledad kõvad pinnad ? kipsplaadid, klaas, betoon.
Akustiliste materjalide valik on Eestis lai. ASi Voller müügijuhi Andres Altpere sõnul on suurtesse ruumidesse kõige sobivamad perforeeritud kipsplaadid. Tema hinnangul on nende plaatide perforatsiooni osakaal selline, mis mõjutab kõige lihtsamalt järelkõla kestust.
Knauf & Partner OÜ pakub Danoline?i perforeeritud akustilisi kipsplaate, mida saab paigaldada ripplaena. ?Heli neeldumist mõjutavaid tegureid saab muuta, asetades näiteks vaheldumisi perforeeritud ja siledaid plaate, varieerides riputuskõrgusega, asetades perforeeritud plaadi tagakülje vildile mineraalvillakihi, kasutades kaarjaid ja siledaid pindu jne,? selgitab müügijuht Aivar Valge.
Isover Eesti ASi müügijuht Tõnu Prii soovitab oma firma tootevalikust Ecophoni akustilisi ripplae- või seinaplaate. Lakke saab neid paigaldada tavalise ripplaekarkassi peale. Kui aga kogu laepinnale pole plaate võimalik panna, võiks osa plaate paigaldada kübarliistu abil ka seinale. Prii sõnul on rusikareegel, et normaalse akustika tagamiseks peaks ruumis olema heli summutavaid materjale enam-vähem võrdselt põrandapinnaga.
Ecophoni akustilised plaadid on pressitud klaasvillast, pealispind on kas lihtsalt värvitud või klaaskiudvildiga kaetud. Seinaplaatide kate on veidi vastupidavamast klaasriidest (mitu värvitooni) või perforeeritud plekist ? see sobib ka tööstushoonetesse ja peab vastu näiteks spordisaalides saadavad pallimatsud.
Ecophoni plaatide pinnakate on lahtiste pooridega, et heli läheks pealispinnast läbi ja sumbuks villakihis. ?Vahel on küsitud, kas plaate võib ka hiljem üle värvida. Võib ikka, aga akustiline efekt sel juhul väheneb, sest poorid suletakse värviga,? selgitab Prii. Plaatide hind sõltub nii pinnakattest kui ka plaadi paksusest, kõige tavalisem läbimõõt on 2 cm.
Paroc ASi müügijuht Veiko Tomson pakub välja kivivillast akustilisi plaate, mis on kaetud kas klaaskiudvildiga, klaasriidega, tehniliste ruumide jaoks ka perforeeritud plekiga. Tomsoni sõnul on need plaadid suhteliselt pehmest materjalist, seetõttu klassiruumide seintele ilmselt ei sobi.
Ei tohi aga unustada, et lae- ja seinaplaadid pole ainus heli neelav materjal. Akustilist rolli mängib kogu ruumi sisustus, eriti pehme mööbel, põrandavaip jms. Ning loomulikult on ka ruumis viibivad inimesed väga suureks heli neelavaks teguriks, rõhutab Jaaniso.
Suuremates auditooriumites soovitab Jaaniso kasutada pehmeid istmeid, et inimtühja ja täis ruumi erinevust veidi vähendada ning et helineelduvus oleks tagatud ka tühjadel toolidel. Jaaniso osutab, et ka kino-, teatri- ja kontserdisaalidesse pole pehmed toolid pandud üksnes mugavuse eesmärgil.
Et kõige olulisem helipeegeldaja on lagi, ei pruugi oma tarkusega ruumi kõlavuse vähendamise eesmärgil vaipade või pehmete toolide ruumi paigutamisest piisata, rõhutab Jaaniso, ehkki tunnistab, et mõningal määral võib vaiba mahapanek ruumi summutada küll.
Sobiva akustika väljaarvutamine on keeruline teadus, tunnistavad akustilisi plaate müüvad firmad ja soovitavad parima tulemuse saamiseks pöörduda ikka akustiku poole.
Autor: Merike Teder