• OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,395 588,27
  • DOW 300,5941 198,08
  • Nasdaq −2,7717 996,92
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−0,4341 097,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,81
  • OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,395 588,27
  • DOW 300,5941 198,08
  • Nasdaq −2,7717 996,92
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−0,4341 097,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,81
  • 22.10.03, 01:00

Võlaõigusseadus võib ettevõtja lõksu tõmmata

Eelmisel aastal jõustunud võlaõigusseaduse (VÕS) suhtes pole jõudnud tekkida eriti palju kohtupretsedente, millest vaidluste puhul lähtuda. Ometi on heakskiitu pälvinud võlaõigusseadus tekitanud ettevõtetele ootamatuid segadusi.
Advokaadibüroo Sorainen Law Offices OÜ jurist Kaido Loor tõi eilsel kontaktkonverentside seminaril näite, kus seaduse kohaselt võib ettevõttel tekkida endalegi teadmatult ja vastu tahtmist kellegagi leping. Näiteks siis, kui ettevõtte töötaja, kes tavaliselt klientidega suhtleb, on pikemat aega puhkusel ja kirjadele vastamine on takerdunud. Nimelt ütleb VÕS, et kui mingit teenust osutavale isikule jõuab pakkumus temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb sellele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse nõustumiseks.
?See paneb küll kukalt kratsima ja firmas tuleks asjad korraldada nii, et mõnest teise poole kirjast teile lepingut ei tekiks,? märkis Loor.
Sageli jäetakse tähelepanuta, et tähtajatud lepingud ei pruugi üldse tähtajatud olla. Praktilises elus on probleeme tekitanud see, et ei panda tähele võlaõigusseaduse punkti, kus enne 1. juulit 2002 sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest.
?See tähendab, et tähtajatu üürileping, mis sõlmiti 1. jaanuar 1995. aastal ja mille alusel kasutas üürnik asja VÕSi jõustumise ajal ehk 2002. aasta juulis, muutus tähtajaliseks. Seda siis tähtajaga 1. jaanuar 2000,? selgitas Loor. Ta toonitas, et need, kes tegelevad kinnisvara üürileandmisega ja ka ise üüritud pinnal elajatel tuleks oma vana, tähtajatu leping üles otsida. See ei pruugi enam kehtida.
Seadus jätab üksi ka need, kes on kellegi teise võlga garanteerinud. Kui te garantii andjana on sellest tuleneva kohustuse täitnud, ei tule seadusest otseselt välja, kas tal tekib ka võlgu jäänud isikult selle raha tagasinõude õigus. ?Garantii andmisel teise isiku võla tagatiseks tuleb alati sõlmida põhivõlgnikuga leping, muidu tema vastu regressinõuet ei teki,? hoiatas Loor. ?Garantiidega tasub olla ettevaatlik ja teha pigem rohkem paberitööd.?
Vara müües võib sattuda olukorda, kus VÕSi alusel on tekkinud kaks lepingut, millest ühte peab paratamatult rikkuma. Näiteks siis, kui varast on ootamatult huvitatud ostueesõigusega isik. Varasema seaduse kohaselt astus ostueesõigusega inimene esimese ostja asemele. Nüüd aga tekib kaks eraldiseisvat lepingut ja müüja on raskes olukorras.
?Ühise ostueesõiguse puhul läheb eriti huvitavaks, sest kui ostueesõigus kuulub mitmele isikule eraldi ja nad soovivad seda teostada, heidetakse nende vahel liisku,? märkis Loor.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.07.24, 13:14
Milliseid võimalusi pakub praegu Euroopa investeerimismaastik?
Euroopasse investeerimine pakub ainulaadset võimaluste kooslust – siin ühinevad mitmekesised piirkondlikud turudünaamikad, kompleksne regulatiivne keskkond ja esilekerkivad sektorid, mis meelitavad kogenud investoreid kogu maailmast. Euroopa investeerimismaastiku nüansside mõistmine on edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega, leiavad Freedom24 analüütikud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele