22. oktoober 2003 kell 22:00

Kaubakadudes süüdi oma töötajad

Enam tähelepanu on sellele hakatud pöörama viimaste aastate jooksul, kui uuringutest on selgunud, et üha suuremat osa kadude põhjustest tuleb otsida oma personali juurest. USA Florida Ülikool korraldab alates 1991. aastast kaubandusturvalisuse uuringut National Retail Security Survey (NRSS), mille üks eesmärk on välja selgitada kaubakadude põhjused. Uuringu järgi on kaubakadude põhjus kombinatsioon poevaraste tegevusest, administratsiooni eksimustest, tarnijate ning poe personali vargustest.

Kaubakadude hulk kogu jaemüügis on uuritud aastate lõikes kõikunud ulatuses 1,69? 1,95 jaemüügist. 2002. aastal moodustas see 1,70. Statistikaameti andmeil oli jaemüügi käive Eestis eelmisel aastal 24,7 miljardit krooni ja 1,70 sellest moodustaks 420 miljonit krooni aastas. Vaadates poe personali varguste protsenti, mis kõnealuse USA uuringu järgi on 48 kogu kaost, saame poe personali põhjustatud kaubakadudeks Eestis üle 201 miljoni krooni.

Kahe aasta eest tehtud uuringus olid vastavad arvud 45,9 ja 30,8. Seega võib järeldada, et personali põhjustatud kaod näitavad üles märkimisväärset kasvu, samuti kasvavad tasapisi ka kaod, mida tekitavad külastajatest vargad.

Kauplusetüüpide järgi põhjustas USAs personal kõige rohkem kadusid tarbekaupu müüvates kauplustes (82,5 kadudest), supermarketites (59 kadudest) ja meesteriiete poodides (57,5 kadudest). Kõige vähem tundsid töötajad huvi raamatute ning ajakirjade varastamise vastu (33,3 kõikidest registreeritud kadudest).

Teine suurem grupp, näppajatest kliendid, harrastas kõige enam näppamist rohupoodides (38,3) ja kõige väiksem oli see protsent elektroonikakauplustes (20,1).

Kaubakadude vähendamise üks võimalusi on jälgida videosalvestussüsteemi abiga kassade tööd. Varem on niisugustes süsteemides salvestamine toimunud videomagnetofoniga, kuid video maht kassettidel on küllaltki suur ja selle hilisem läbivaatamine on tülikas ning aeganõudev.

Viimasel ajal kasutatakse videovalveks täisdigitaalseid videosalvestussüsteeme. See võimaldab jälgida, salvestada ja taasesitada videopilti sünkroonselt koos kassasse sisestatavate kaubanimetuste, hinna jm andmetega. Nii näiteks saab jälgida monitorilt, kas kassiir registreerib kõik tema käest läbi käivad kaubad triipkoodi skanneri abil või mitte. Jaekaubanduses on olnud juhuseid, kus kassiiri sugulase või tuttava ostukorvist fikseeritakse skanneriga vaid osa kaupu, osa aga läheb ?vasakule?.

Videosalvestussüsteem on täisdigitaalne alates kaamerast kuni salvestuse serveri ja vaataja arvutini. Digitaalsus tagab süsteemi kvaliteedi, lihtsa kasutuse ning ülalpidamise. Süsteemi administraator haldab kõigi kasutajate õigusi ning määratleb kassasündmused, mida võib hiljem arhiivivaatluse režiimis ka otsida.

Süsteem võib salvestada pideva videopildi, kuid sündmuste abil on kasutajal lihtsam otsida teda huvitavaid lõike. Sündmusteks võivad olla teatud toodete müük, arvete tühistamine, teatud summat ületavad sündmused jne. Kaameratele lisaks saab süsteemi ühendada andureid, mis lihtsustab huvipakkuvate, andurite poolt tuvastatud sündmuste otsinguid.

Sarnaseid videovalvesüsteeme saab kasutada lisaks kaubandusele ka teistes teenindusettevõtetes, kus on vaja jälgida teenindajate tööd.

Tundmatuks jääda sooviva kaubandusketi turvaülema sõnul ulatub Eestis oma töötajate varguste hulk ühest äärmusest teise. Kõik oleneb ettevõttes rakendatavatest turvameetmetest ning turvasüsteemidele tehtud investeeringutest. Olulist rolli mängib ka ettevõtete sisekontroll ning teostatud turvaauditid.

Kui üldistada, siis personal viib läbi 30 kuni 70 protsenti varguste koguhulgast. Kuigi tehnoloogia ning turvasüsteemide arenemine peaks aitama vargusi ennetada, kuritegude hulk ei vähene, pigem suureneb.

Avastatud varguste eest kriminaalsüüdistuse saanud töötajate hulk on märkimisväärne.

Autor: Raino Einroos

Hetkel kuum