ÄP fototoimetus • 22. oktoober 2003 kell 22:00

Metsaäris voolab veri - nagu ehtsas maffiafilmis

September: Otepää lähedal kraavist leiti talusulase Vladimir Kaidalovi surnukeha, Helme vallas Kirikukülas leiti kaevust lämbununa 58aastane Jaan Sumberg. Oktoober: Otepää vallamaja ees lendab õhku kohalik nurgaadvokaat Toivo Vender. See on võti, mis avab ka kahe eelnimetatud mõistatuse tausta: seotud salametsaäriga.

Metsaäriga seoses tapetakse Eestis inimesi, justkui ehtsas maffiafilmis. See on tõendiks, et metsaärist ulatuvad niidid otsaga kõige räigema allilmani.

Nende niitide nähtavaks muutmiseks piisas õigupoolest vähesest - vaid viie metsatöömasina kui kuriteo asitõendite hoiulevõtmisest. Kurjategijad hakkasid jälgi peitma - nõrgimad kaotasid elu. Tankistid lükati korrakaitsjatele ette.

Keskkonnaministeeriumi, keskkonnainspektsiooni ja politsei tegevus väärib tunnustamist, ometi tahab toimetus keskkonnaminister Villu Reiljanile südamele panna - nüüd tuleb veel kiiremini ja agressiivsemalt tegutseda, et ennetada uusi võimalikke verevalamisi. Tõenäoliselt on korrakaitsjad sattunud jälile vaid ühele-kahele kuritegelikule jõugule paljudest ning mitte ühelegi ninamehele.

Tegutseda tuleb just praegu, mil jõugud ei ole veel jõudnud esimesest ehmatusest toibuda. See, kas keskkonnainspektsioon saab tuleval aastal rohkem raha ja 15 inspektori kohta juurde, ei mõjuta kuidagi enam tänaste sündmuste käiku.

Jah, ka rohkem raha ja inspektoreid on vaja võitluseks salametsaäriga, seda juba selle äri aukartust äratavat ulatust silmas pidada. Eesti Rohelise Liikumise aktivistide arvates raiutakse mustalt umbes 50 puidust. Keskkonnale tekitatud kahju aastas ulatub 100 miljoni kroonini, lisaks jääb hinnanguliselt suurusjärgu võrra suurem summa riigile maksudena laekumata.

Ebaseaduslikus metsaäris tegutseb mitut masti vargaid alates metsaomanikest, kes müüvad oma metsa, hiilides maksudest kõrvale kuni organiseeritud jõukudeni, mis tegelevad alates metsa ülesvõtmisest palkide ümbertöötlemiseni oma saekaatrites kuni dokumentide võltsimiseni.

Olukorra tekkimisele on omal moel kaasa aidanud reform metsanduses. Kui mõned aastad tagasi tegeles metsa järelvalvega ligi 3000 metsavahti, siis praegu on selle töö peal Eestis kokku 60 inspektorit. Mõneks ajaks metsajärelevalve lõdvenes ja rohkem varastele polnud tarviski. Samuti tuleb põhjusi otsida maareformist, õigemini sellest, et seda reformi pole suudetud siiani veel lõpule viia. Suur osa üksustest on ikka katastrisse kandmata, osa üksusi on sootuks peremeheta. Praegu on Eestis umbest 42 000 metsaomanikku. Paljud metsaomanikud elavad linnades, kaugel oma omandist. Seegi teeb varaste ?töö? hõlpsamaks.

Metsavarguste statistika näitab, et kõige enam vargusi pannakse toime maakondades, kus on suur tööpuudus: Ida-Virumaal, Võrumaal, Põlvamaal. Nii on probleemil ka sotsiaalne taust. Rohkem tähelepanu tuleb riigil pöörata tööhõive parandamisele Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis.

Kindlasti tuleb karmistada karistusi. Teadmine, et metsavarguse eest ootab reaalne vanglakaristus, aitab ära hoida nii mõnegi seaduserikkumise. Metsavargus pole millegi poolest ?parem? kuritegu kui nt autovargus, et kohus selle eest vargalt praegu vaid tingimisi vabaduse võtab.

Võimalusi võitluseks metsavargustega on muidki - nt tuleks kaotada maamaks, esialgu kas või ainult metsamaalt; metsaomanikul peaks olema õigus tuludest maha kanda metsa kasvatamise ja hooldamise kulud. Nende meetmetega võib oodata tuleva aastani. Praegu tuleb kõigil korrakaitsjail üheskoos pingutada selle nimel, et jultunud röövlid kinni püüda.

Autor: ÄP

Hetkel kuum