• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rääski ja Riisalu tehing peatab eluasemebuumi?

    Vastuolulise kuulsusega ärimehed Aivar Riisalu ja Toonart Rääsk on tõsise katsumuse ees: Rocca al Mare suurhalli värskete tuumikomanikena peavad nad peatama eluasemebuumi. Sest inimesed, kes on end kõrvuni koormanud eluasemelaenudega, on üha vähem nõus välja käima raha kallite kontserdipiletite eest.
    Neli-viis aastat tagasi, kui Eesti korvpalliliit käis välja suurhalli rajamise idee, olid kontserdid populaarsed. See oli aeg, mil Eestit külastasid üksteise järel Michael Jackson, Scorpions, Tina Turner, Elton John, Rolling Stones, Joe Cocker, Ramm-stein, Jethro Tull, Roxette ja Depeche Mode. Tuntud artistid läksid nagu soe sai ja tõid hästi sisse nii kontserdikorraldajatele kui ka saalidele. Nõudlus oli nii suur, et kontserdipaigana läks külmade ilmadega käiku ka näituste paviljon. Oli lootus, et mõne aastaga vajadused kasvavad, Eesti tarbija muutub jõukamaks ning on nõus piletite eest rohkem raha välja käima. Ligi 10 000 inimest mahutav suurhall oleks võimaldanud kontserte korraldada iga ilmaga.
    Ent kõik ei läinud nii, nagu planeeriti. Keskmine palk on tänaseks küll kaks korda kasvanud, aga kontserdipiletitele eelistatakse oma elamise sisustamist. Eluasemelaenudega hinge kinni tõmmanud tarbija eelistab kontserdipiletile uut laearmatuuri või ku?etti. Suuri kontserte Eestis enam keegi ei korralda. Ei Makarov, Laubre ega Rebane. Seda esiteks 2002. aasta algul kehtima hakanud kontserdipiletite 18 käibemaksu, aga ka Eesti väikse turu tõttu. Niisama huvi pärast ja sümboolse tasu eest enam nimega artistid Eestisse ei tule. Täishinda kontserdikorraldajad maksta ei jõua. Mis tähendab, et Rocca al Mare paarisaja miljoni krooni eest püsti pandud hall seisab tühjalt. Kui välja arvata spordiüritused ja muu pudi-padi, mis eriti sisse ei too.
    Nii on suurhalli majandav AS Rocca al Mare Suurhall jõudnud seisu, kus raha pole halli kütmiseks, valgustamiseks ega pankadele laenu tagasimaksmiseks. Möödunud aastal panid kümmekond miljonit juurde Tallinna linna ja riigi maksumaksjad, sel aastal enam mitte. Halli ehitaja ja suurim osanik Lemminkäinen Eesti AS otsis hallile uut strateegilist omanikku mitu aastat, ent edutult. Huvilisi oli, aga kord ei sobinud investor pankadele, kord teistele osanikele. Tänavu suvel liikusid jutud pankrotist, mispeale ägestusid halli sponsorid, looži- ja tooliomanikud, kes olid sisse maksnud poole ehituse rahast ja said vastu vähem kui 1 osalusest. Pankroti korral oleks nende raha läinud vett vedama, sealhulgas Saku Õlletehase 14 miljonit, mille eest ?osteti? hallile nimi.
    Tallinna endine abilinnapea ja halli varasem nõukogu liige Liisa Pakosta oleks olukorra lahendamiseks linna toetusi jätkanud. Raha oleks saanud seni linnale kuulunud kultuuriobjektide, näiteks Linnahalli müügist.
    Ent praegune linnavalitsus raha juurde ei pane. Ka kultuuriministeerium ei ole rahasüstidest enam huvitatud, vaid kavandab lähiajal oma 24 osaluse müüki. ?Pole mõtteks olla omanik,? räägib halli nõukogu liige Elgur Palta, kes esindab riigi 24 osalust. Nii ei jäänud pankadel muud üle, kui leida keegi, kel oleks halli vastu pikaajalisem huvi. Ja selleks osutus tuntud saneerija Heiti Hääl, kes ratsaspordi liidu juhina näeb hallis suurepärast väljakut hobustele.
    Hääl viis asja niikaugele, et olümpiakomitee, korvpalliliit ja Lemminkäinen olid nõus oma osa maha müüma Aivar Riisalu ja Toonart Rääski riiulifirmale Necman Group. Kümmekond miljonit väärt aktsiat müüdi alla omahinna, mõne miljoni krooni eest. Samas paneb Necman sisse 11 miljonit, et maksta pangalaenu võlg 6 miljonit ja elada aastake muretut elu.
    Mis edasi saab, seda ei tea keegi. Riisalu oma plaanidest täpsemalt rääkida ei soovi. Rääsk on Rolling Estoniansi meeskonnaga ümbermaailmareisil. On öeldud, et kui keegi kontserte ei korralda, hakkab Riisalu sellega ise tegelema. Ühtlasi on kavas saali rendi eest vähem raha küsida.
    Halli praegune juht Jaanus Vihand midagi head ei ennusta. Olukorras, kus rahvas enam kalleid kontserte ei külasta, oleks vaja hall pühendada spordile. Anda klubide käsutusse, kuna klubidel on raha. Aga selleks oleks vaja rajada kõrvale veel üks hall treeningute jaoks. See nõuab täiendavad mitu miljonit krooni. Kaardid on uue omaniku käes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mart Parind: Brexit tähendab Brexitit. Kõigile. Ka juriidiliselt Prantsusmaal elav britt jäi mõlemas riigis valimisõiguseta
Mõnikord on vaja, et õiguslikult ilmne kinnitataks üle ka kohtus. Just nii juhtus 9. juunil, kui Euroopa Kohus pidi nentima, et pärast Brexitit ei laiene Euroopa Liidu kodanike õigused enam Ühendkuningriigi kodanikele, ole sa kes tahes, kirjutab Advokaadibüroo NOVE nõunik ja Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind.
Mõnikord on vaja, et õiguslikult ilmne kinnitataks üle ka kohtus. Just nii juhtus 9. juunil, kui Euroopa Kohus pidi nentima, et pärast Brexitit ei laiene Euroopa Liidu kodanike õigused enam Ühendkuningriigi kodanikele, ole sa kes tahes, kirjutab Advokaadibüroo NOVE nõunik ja Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind.
Aktsiabörsi tõus on pöördunud uuesti languseks
Eelmise nädala ralli aktsiaturul on pöördunud uuesti languseks ning eile miinuses lõpetanud USA aktsiaturg vedas kaasa ka Aasia börsid.
Eelmise nädala ralli aktsiaturul on pöördunud uuesti languseks ning eile miinuses lõpetanud USA aktsiaturg vedas kaasa ka Aasia börsid.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
NATO suurendab lahinguvalmis üksuseid kaheksa korda 40 000 sõdurilt 300 000 võitlejani
NATO reageerimisjõud, mis on võimelised nädala kuni kuuga jõudma konfliktikoldesse, kasvavad alliansi tippkohtumisele esitatava kava järgi 40 000 sõdurilt 300 000 võitlejani.
NATO reageerimisjõud, mis on võimelised nädala kuni kuuga jõudma konfliktikoldesse, kasvavad alliansi tippkohtumisele esitatava kava järgi 40 000 sõdurilt 300 000 võitlejani.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.