• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome uus tuumareaktor tuleb võimas ja kallis

    Viienda tuumareaktori näol saab tegemist olema Soome tööstusajaloo suurima investeeringuga, mille kogumaksumus ulatub kolme miljardi euroni.
    Põhjala suurim elektritootja Rootsi Vattenfall kahtleb projekti tasuvuses, kuid ennustab ka Rootsis tuumaenergia tootmise kasvu.
    Soome tööstus- ja energiafirmadele kuuluv Teollisuuden Voima (TVO) otsustas läinud nädalal, et alustab kõnelusi 1600megavatise võimsusega survevesireaktori tellimiseks Euroopa konsortsiumiga Framatome, mille taga on Prantsuse Areva ja Saksa Siemens.
    Sellega valiti välja kõige võimsam ja kõige kallim variant, jättes esialgu kõrvale konkureerivad pakkumised USA General Electricult ja Vene Atomstroieksportilt. Määravaks sai elektritootmise omahind, põhjendas TVO tegevdirektor Mauno Paavola. TVO juhatuse esimehe Timo Rajala sõnul võidakse lepingusse lisada ka optsioon kuuenda reaktori tarnimiseks, ehkki ?see on alles väga udune mõte?.
    Uue reaktori asukohaks saab Olkiluoto, kus TVO-le kuuluvad kaks Rootsi päritolu keevvesireaktorit on edukalt elektrienergiat tootnud 25 aastat. Kokku on toodetud üle 276 miljardi kilovatttunni, kattes viiendiku Soome tarbest. Olkiluotosse on rajamisel ka Soome tuumajäätmete hoidla.
    Kauppalehti kirjutas, et Framatome?i reaktor võimaldab elektrit toota 10 protsenti soodsamalt kui muud kasutusel olevad reaktorid, võttes 15 protsenti vähem kütust ning tootes vähem jäätmeid. Tegemist on esimese nn uue põlvkonna reaktoriga, mida Framatome tahab pakkuda Prantsusmaa tuumaelektrijaamade moderniseerimiseks. Samuti on Soome tellimus Framatome?ile oluline trump nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal käivas teravas debatis tuumenergeetika tuleviku üle.
    Soomele tähendab suurima reaktori valik, et investeering läheb plaanitud 1,7?2,5 miljardist eurost kallimaks. Kui sisse arvata ka finantseerimiskulud, jäätmekäitlus ja täiendava infrastruktuuri väljaehitamise kulud, on projekti maksumus 3 miljardit eurot. TVO ei karda aga investeeringuga jänni jääda, sest firmade huvi projektis osaleda ja tuumaenergiat tarbida on väga suur.
    Projektist saavad tööd ka paljud allhankijad ? ehitusettevõtted, masinatööstuse firmad, projekteerijad jpt. Kokku on hinnanguliselt vaja 30 000 inimtööaastat ehk kaks korda enam kui laevaehitustehasele Masa-Yardsile hiljuti laekunud hiigeltellimuse ? Ultra Voyageri valmisehitamiseks.
    Reaktori ehitus algab 2005. aastal. Selle valmimise järel tekib ca 200 töökohta, ehitamise ajal saab tööd vähemalt 2000 inimest ja allhankijate kaudu veelgi rohkem.
    Rootsi Vattenfalli juht Lars G. Josefsson suhtub esialgu TVO projekti skeptiliselt. ?Lühikeses perspektiivis on investoritel raske jaama tasuvaks saada,? ütles Josefsson Kauppalehtile. Prognoosid näitavad elektri hinna langust. ?Tulevikus võib aga Soome viies tuumajaam olla atraktiivne investeerimiskoht ka Vattenfallile.?
    Vattenfall on suuromanik kaheksas Rootsis praegu tegutsevast 11 reaktoris. Josefsson prognoosib, et kümne aasta pärast toodab ka Rootsi rohkem tuumaenergiat. Ja seda isegi juhul, kui Barsebäcki tuumaelektrijaama teinegi reaktor suletakse. Selle korvab enam kui piisavalt ülejäänud tuumaelektrijaamade moderniseerimine, mis lisab võimsust 6,4 teravatttunni võrra. Tuumaenergeetikast loobumine seevastu läheks maksma 150 miljardit Rootsi krooni ning tooks elektrienergia 50 hinnatõusu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.