22. oktoober 2003 kell 22:00

Spetsiifiliste objektide kaitseks tüüpturvalahendused alati ei sobi

Vara on valvata kõigil. Ka neil, kes esmapilgul ei pea turvalahendust vajalikuks. Tasub vaid enda ümber ringi vaadata. Korteris leiduv arvuti, telekas, muusikakeskus, mööbel ning isiklikud asjad moodustavad juba kiirel kokkulugemisel mitmekümne tuhande kroonise väärtusega vara. Varguse või õnnetusjuhtumi korral on seadmete kadu otsene kulutus, mida saab vältida turvalahendust kasutades.

Turvalahendust valides tuleks arvesse võtta eripärad, mis loovad objekti unikaalsuse ? objekti suurus, asukoht, valvatava vara väärtus, turvafirma patrulli kaugus objektist, naabrid ning muu oluline. Turvalahendust valides tuleks arvestada kõiki tegureid.

Lahendust valides ei maksa loota vaid endale. Riskianalüüs tuleb teha koos spetsialistiga, kes oskab arvestada kõiki nüannse. Reegliks on, et turvafirma või muu professionaalne analüüsi teostaja vaatab objekti ise füüsiliselt üle. Kui valvesüsteemide paigaldaja on võimeline tegema kvaliteetse turvalahenduse pakkumise ilma objekti kontrollimata, näitab see üles firma ebaprofessionaalsust.

Olles tellinud analüüsi, ei maksa lasta spetsialistil pähe määrida esimest ettejuhtuvat lahendust. Oluline on, et objekti valdaja küsiks väga palju küsimusi ja laseks endale lahti mõtestada süsteemi kasutamise võimalused ning vajadused. Kõik see kokku aitab leida parimat turvalahendust. Ka siin kehtib reegel, et ei ole lolle küsimusi.

Turvalahenduse maksumusest rääkides võiks aluseks võtta printsiibi, mille järgi valvatava vara iseärasustest lähtuv turvasüsteem maksab 7?12 vara väärtusest. Selline süsteem sisaldab kõike vajalikku, et vähendada turvariske miinimumini. Sellise kulutuse korral saaks kõik vajalikud andurid ning saatjad. Tõsi, on ka odavamaid lahendusi, kuid see tõstab oluliselt riskiastet.

Pärast turvaseadmete esmast paigaldust ei maksaks siiski jääda rahuliku südamega istuma ning lasta turvatundel võimust võtta. Valvesüsteemi efektiivseks kasutamiseks on vaja seda häälestada. See võib aga aega võtta kuid. Häälestades anduri madala tundlikkuse peale, kasvab võimalus, et see liikumiste korral ei rakendu. Kui aga häälestada andur väga tundlikuks, võib juhtuda liialt palju valeväljakutseid. See omakorda on aga lisakulutus, kuna turvafirma väljakutse maksab.

Kindlasti tuleks turvaseadmeid kontrollida pärast remonti, aga ka näiteks suve või talve saabudes. Näiteks suvel hoitakse aknaid-uksi tihemini lahti, mis muudab valvataval objektil liikumist. Talvel lülitatakse sisse kütteseadmed, mis muudavad oluliselt valvatava ruumi soojuspilti.

Kindlasti tuleb turvaseadmeid regulaarselt hooldada. Ei maksa arvata, et kui seade alarmi ei edasta, siis ohtu pole. On võimalus, et andurid ei registreeri ohtusid ning süsteem lihtsalt ei tööta.

Turvates objekti, tuleks ka mõelda, mis peaks juhtuma sissetungi korral. Kui objekt on tihedalt asustatud piirkonnas, kus politsei ning turvateenistused asuvad lähedal, võiks kaaluda märkamatu turvasüsteemi kasutamist. Sissetungija ei teagi, et objekt on valvatud ning et sissetungi ajal edastati hädasignaal turvafirmasse. See hoiab kurjategija objektil ning kasvab tõenäosus tema tabamiseks. Loomulikult tuleb siin arvestada tekkivate kahjustustega, mida kurjategija tekitab patrullide saabumist ?oodates?.

Kui objekt asub aga hõredamalt asustatud piirkonnas, kus patrullide saabumine kauem aega võtab, tuleks kasutada teistsugust turvalahendust. Alarmseade peaks tegema suurt lärmi, mis segab oluliselt varga tööd ning äratab naabrite tähelepanu. Mõlemad asjaolud sunnivad kurjategija lahkuma.

Autor: Mikk Sepp

Hetkel kuum