• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Regionaallaenudega asi kehv

    Siseministeeriumi jurist Ingrid Puurvee valmistab ette tsiviilhagi, millega loodab lõpetada aastatepikkuse kemplemise väärtpaberiameti eksjuhi Vahur Loki ja tema vanemate Jaak ja Mari Loki perefirmaga AS Reginvest.
    Olukord on kurioosne, tunnistab Puurvee ? erafirma, kes haldab 36 miljoni krooni eest riigi poolt väljastatud regionaalpoliitilisi laene, hoiab kogu infot enda käes ja jagab ministeeriumile maksumaksja raha kasutamise kohta infot nii, nagu heaks arvab. Lisaks kasseerib firma riigilt laenude haldamise eest miljon krooni aastas.
    Praegu on laenude tagasimaksed ministeeriumi otsusega peatatud. Laenuportfell läheb rahandusministeeriumile, kes asub ka võlgu sisse nõudma. ?Eeldusel, et me portfelli üldse kätte saame,? ei sära Puurvee optimismist.
    Probleemid siseministeeriumi ja Reginvesti vahel algasid 2002. aasta mais, kui ministeeriumi komisjoni liige, KredExi juhataja Maive Rute tegi avalduse riigikontrollile ? regionaalpoliitiliste laenudega ei ole kõik päris korras, tundus talle.
    Riigikontroll tuvastas aga peamiselt hulga vigu ministeeriumi enda töös ja aastaid tagasi sõlmitud lepingus, viidates siiski ka Reginvesti põhjendamatult suurtele haldustasudele. Akti järgi on haldur omastanud vähemalt miljoni krooni võrra rohkem tasu, kui lepingus ette nähtud.
    Poolteist kuud pärast riigikontrolli akti saatis ministeerium Reginvestile teate lepingu lõpetamise kohta. Ministeeriumi arvates on leping lõppenud, Reginvesti hinnangul aga kehtib edasi.
    ?Reginvest pidas endiselt laekuvatelt maksetelt oma haldustasu kinni,? kurdab Puurvee. ?Saatsime laenusaajatele kirjad, et nad edaspidi raha siseministeeriumi arvele saadaksid, kuid ka sellest ei tulnud midagi välja ? lepingutes on ju laenu andjaks märgitud Reginvest.?
    Eelmise aasta detsembris tellis ministeerium täiendava auditi, millest selgub, et aastate jooksul väljastatud laenudest võib vähemalt poole julgelt korstnasse kirjutada kui lootusetud juhtumid. Lisaks tuvastas audiitorfirma BDO, et Reginvest on haldustasusid arvestanud ka nende laenude pealt, mis peaksid sisuliselt olema lootusetud ja maha kantud.
    Reginvest näitas portfelli suuruseks 36 miljonit, audiitori hinnangul on laenude tegelik väärtus 8 miljonit, millest riigil on võimalik kätte saada 5 miljonit krooni.
    Kogu aeg oli firma oma teenustasu ? 0,25 protsenti kuus ? arvestanud neli korda suuremalt summalt.
    Mullu pöördus ministeerium kaitsepolitsei poole, kriminaalasi lõpetati koosseisu puudumise ja aegumise tõttu. ?Pole midagi teha, algselt sõlmitud leping lihtsalt on nii mitmeti mõistetav, et selle pinnalt on väga raske, kui mitte võimatu mingeid nõudeid esitada,? nendib Puurvee.
    Kõige rohkem ajab juristil aga harja punaseks see, et ministeeriumil puudub pea igasugune info juba väljastatud laenude kohta ? salapärasel põhjusel on kaotsi läinud paljud lepingud ja ka komisjoni otsused aastatest 1995?1997.
    Intervjuu Reginvesti ühe omaniku Jaak Lokiga
    Miks te ei ole esitanud aruandeid, pole tegelenud laenude ja intresside väljanõudmisega ega kontrollinud laenusaajate majanduslikku olukorda, nagu väidab siseministeerium?
    Me oleme alati kogu aruandluse esitanud. Isegi rohkem, kui lepingus kirjas ? ministeerium on pidevalt nõudnud lisadokumente, need on nad saanud. Lisaks valmistasime igaks komisjoni istungiks ette ülevaate hetkeolukorrast.
    Te ei ole tegelenud probleemsete laenude ja intresside sissenõudmisega, vaid olete lasknud osal ettevõtetel lihtsalt mitte maksta. Samas olete kasseerinud nende laenude haldamise pealt tasu. Miks?
    Lepingu järgi ei saa me mitte midagi teha, kui ei ole komisjoni otsust. Me ei saa isegi viivist peale panna, pankrotiähvardusest rääkimata. Aga vahepeal ju kolm aastat (1997 lõpp kuni 2000 kevad ? toim.) ei olnudki ministeeriumis vastavat komisjoni. Meil ei olnud kellegi poole pöörduda, polnud kedagi, kes teeks jooksvaid otsuseid. See on ka põhjus, miks nii paljud laenud hapuks läksid ? me ei saanud midagi teha, käed olid seotud.
    Kuidas kommenteerite väidet, et te hoiate pahatahtlikult laenudesse puudutavaid dokumente enda käes ja ei jaga siseministeeriumiga infot?
    Lepinguid me peamegi enda käes hoidma, need on ju notariaalsed lepingud ja meie nimel tehtud. Kuidas ma saan need niisama ära anda? Leitagu uus haldur ja vormistatagu korrektne laenuportfelli üleandmine ? aga palun! Sama käib lepingu lõpetamise kohta ? me saame asjad üle anda vaid uue haldurile. Teda aga pole määratud.
    Et ministeerium oma komisjoni otsused ära kaotas, on imelik. Aga meil olid kõigi dokumentide koopiad olemas ning tegime nendest omakorda koopiad, mis viisime 2000. aastal ministeeriumi. Jutt, et neil pole laenudest ülevaadet, on jama. Meil käib ju kaks korda aastas audit ka.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mart Parind: Brexit tähendab Brexitit. Kõigile. Ka juriidiliselt Prantsusmaal elav britt jäi mõlemas riigis valimisõiguseta
Mõnikord on vaja, et õiguslikult ilmne kinnitataks üle ka kohtus. Just nii juhtus 9. juunil, kui Euroopa Kohus pidi nentima, et pärast Brexitit ei laiene Euroopa Liidu kodanike õigused enam Ühendkuningriigi kodanikele, ole sa kes tahes, kirjutab Advokaadibüroo NOVE nõunik ja Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind.
Mõnikord on vaja, et õiguslikult ilmne kinnitataks üle ka kohtus. Just nii juhtus 9. juunil, kui Euroopa Kohus pidi nentima, et pärast Brexitit ei laiene Euroopa Liidu kodanike õigused enam Ühendkuningriigi kodanikele, ole sa kes tahes, kirjutab Advokaadibüroo NOVE nõunik ja Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind.
Aktsiabörsi tõus on pöördunud uuesti languseks
Eelmise nädala ralli aktsiaturul on pöördunud uuesti languseks ning eile miinuses lõpetanud USA aktsiaturg vedas kaasa ka Aasia börsid.
Eelmise nädala ralli aktsiaturul on pöördunud uuesti languseks ning eile miinuses lõpetanud USA aktsiaturg vedas kaasa ka Aasia börsid.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Äsja valminud mereplaneering vaidlustati kohtus
Meres kõiki toiminguid kas keelav või lubav pühakiri ehk mereala planeering, mis sai pikalt kestnud koostamise ajal kõvasti kriitikat, vaidlustati kohtus.
Meres kõiki toiminguid kas keelav või lubav pühakiri ehk mereala planeering, mis sai pikalt kestnud koostamise ajal kõvasti kriitikat, vaidlustati kohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.