Gea Velthut-Sokka • 23. oktoober 2003 kell 22:00

Regionaallaenudega asi kehv

Siseministeeriumi jurist Ingrid Puurvee valmistab ette tsiviilhagi, millega loodab lõpetada aastatepikkuse kemplemise väärtpaberiameti eksjuhi Vahur Loki ja tema vanemate Jaak ja Mari Loki perefirmaga AS Reginvest.

Olukord on kurioosne, tunnistab Puurvee ? erafirma, kes haldab 36 miljoni krooni eest riigi poolt väljastatud regionaalpoliitilisi laene, hoiab kogu infot enda käes ja jagab ministeeriumile maksumaksja raha kasutamise kohta infot nii, nagu heaks arvab. Lisaks kasseerib firma riigilt laenude haldamise eest miljon krooni aastas.

Praegu on laenude tagasimaksed ministeeriumi otsusega peatatud. Laenuportfell läheb rahandusministeeriumile, kes asub ka võlgu sisse nõudma. ?Eeldusel, et me portfelli üldse kätte saame,? ei sära Puurvee optimismist.

Probleemid siseministeeriumi ja Reginvesti vahel algasid 2002. aasta mais, kui ministeeriumi komisjoni liige, KredExi juhataja Maive Rute tegi avalduse riigikontrollile ? regionaalpoliitiliste laenudega ei ole kõik päris korras, tundus talle.

Riigikontroll tuvastas aga peamiselt hulga vigu ministeeriumi enda töös ja aastaid tagasi sõlmitud lepingus, viidates siiski ka Reginvesti põhjendamatult suurtele haldustasudele. Akti järgi on haldur omastanud vähemalt miljoni krooni võrra rohkem tasu, kui lepingus ette nähtud.

Poolteist kuud pärast riigikontrolli akti saatis ministeerium Reginvestile teate lepingu lõpetamise kohta. Ministeeriumi arvates on leping lõppenud, Reginvesti hinnangul aga kehtib edasi.

?Reginvest pidas endiselt laekuvatelt maksetelt oma haldustasu kinni,? kurdab Puurvee. ?Saatsime laenusaajatele kirjad, et nad edaspidi raha siseministeeriumi arvele saadaksid, kuid ka sellest ei tulnud midagi välja ? lepingutes on ju laenu andjaks märgitud Reginvest.?

Eelmise aasta detsembris tellis ministeerium täiendava auditi, millest selgub, et aastate jooksul väljastatud laenudest võib vähemalt poole julgelt korstnasse kirjutada kui lootusetud juhtumid. Lisaks tuvastas audiitorfirma BDO, et Reginvest on haldustasusid arvestanud ka nende laenude pealt, mis peaksid sisuliselt olema lootusetud ja maha kantud.

Reginvest näitas portfelli suuruseks 36 miljonit, audiitori hinnangul on laenude tegelik väärtus 8 miljonit, millest riigil on võimalik kätte saada 5 miljonit krooni.

Kogu aeg oli firma oma teenustasu ? 0,25 protsenti kuus ? arvestanud neli korda suuremalt summalt.

Mullu pöördus ministeerium kaitsepolitsei poole, kriminaalasi lõpetati koosseisu puudumise ja aegumise tõttu. ?Pole midagi teha, algselt sõlmitud leping lihtsalt on nii mitmeti mõistetav, et selle pinnalt on väga raske, kui mitte võimatu mingeid nõudeid esitada,? nendib Puurvee.

Kõige rohkem ajab juristil aga harja punaseks see, et ministeeriumil puudub pea igasugune info juba väljastatud laenude kohta ? salapärasel põhjusel on kaotsi läinud paljud lepingud ja ka komisjoni otsused aastatest 1995?1997.

Intervjuu Reginvesti ühe omaniku Jaak Lokiga

Miks te ei ole esitanud aruandeid, pole tegelenud laenude ja intresside väljanõudmisega ega kontrollinud laenusaajate majanduslikku olukorda, nagu väidab siseministeerium?

Me oleme alati kogu aruandluse esitanud. Isegi rohkem, kui lepingus kirjas ? ministeerium on pidevalt nõudnud lisadokumente, need on nad saanud. Lisaks valmistasime igaks komisjoni istungiks ette ülevaate hetkeolukorrast.

Te ei ole tegelenud probleemsete laenude ja intresside sissenõudmisega, vaid olete lasknud osal ettevõtetel lihtsalt mitte maksta. Samas olete kasseerinud nende laenude haldamise pealt tasu. Miks?

Lepingu järgi ei saa me mitte midagi teha, kui ei ole komisjoni otsust. Me ei saa isegi viivist peale panna, pankrotiähvardusest rääkimata. Aga vahepeal ju kolm aastat (1997 lõpp kuni 2000 kevad ? toim.) ei olnudki ministeeriumis vastavat komisjoni. Meil ei olnud kellegi poole pöörduda, polnud kedagi, kes teeks jooksvaid otsuseid. See on ka põhjus, miks nii paljud laenud hapuks läksid ? me ei saanud midagi teha, käed olid seotud.

Kuidas kommenteerite väidet, et te hoiate pahatahtlikult laenudesse puudutavaid dokumente enda käes ja ei jaga siseministeeriumiga infot?

Lepinguid me peamegi enda käes hoidma, need on ju notariaalsed lepingud ja meie nimel tehtud. Kuidas ma saan need niisama ära anda? Leitagu uus haldur ja vormistatagu korrektne laenuportfelli üleandmine ? aga palun! Sama käib lepingu lõpetamise kohta ? me saame asjad üle anda vaid uue haldurile. Teda aga pole määratud.

Et ministeerium oma komisjoni otsused ära kaotas, on imelik. Aga meil olid kõigi dokumentide koopiad olemas ning tegime nendest omakorda koopiad, mis viisime 2000. aastal ministeeriumi. Jutt, et neil pole laenudest ülevaadet, on jama. Meil käib ju kaks korda aastas audit ka.

Hetkel kuum