• OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,395 588,27
  • DOW 300,5941 198,08
  • Nasdaq −2,7717 996,92
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−2,3640 126,35
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,67
  • OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,395 588,27
  • DOW 300,5941 198,08
  • Nasdaq −2,7717 996,92
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−2,3640 126,35
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,67
  • 27.10.03, 00:00

Ajaloo suurim võlakoorem

Monetaarkeskkonna arengud III kv 2003. Püsivalt ekspansiivne intressikeskkond soodustas III kv kodumaise reaalsektori võlakoormuse kasvu, mis eelkõige eraisikute aktiivse laenamise tulemusena kujunes ajalooliselt suurimaks. Reaalsektori hoiustamine on endiselt tagasihoidlik, eraisikute puhul jäi hoiuste jääk esmakordselt võlakoormuse jäägist väiksemaks ? eraisikutest on kujunenud netolaenuvõtjad pangandussektori suhtes.
Kodumaise reaalsektori hoiuste juurdekasv kujunes III kv viimaste aastate üheks madalaimaks (+0,4 mld kr), mis oli osalt tingitud sesoonsetest teguritest, teisalt märgib hoiuste juurdekasvu vähenemise tendentsi süvenemist. Reaalsektori hoiuste kasvu võimaldas III kv ettevõtete hoiuste kasvu kiirenemine, mis oli ka sesoonseid tegureid arvestades suhteliselt tugev, eraisikute hoiused vähenesid III kv viimaste aastate suurimas mahus. Jätkus tähtajaliste hoiuste vähenemine, sh eraisikute puhul kiirenevalt (ligi 3 korda rohkem kui II kv). Nõudmiseni hoiuste juurdekasv jäi ettevõtete puhul üsna kõrgele II kv tasemele, eraisikute puhul oli juurdekasv suhteliselt väike. Nii ettevõtete kui ka eraisikute hoiuste aastakasv langes III kv lõpuks 12%-le.
Reaalsektori võlakoormuse (pangalaenud, liising ja faktooring) aastakasv kiirenes III kv lõpuks (25,4%-ni), võlakoormuse juurdekasv kujunes eelkõige jätkuvalt aktiivse eluasemelaenude lepingute sõlmimise tulemusena ajalooliselt suurimaks (3,6 mld kr). Eraisikute võlakoormuse juurdekasvu suurendas ka õppelaenude väljastamine. Varasemate aastatega võrreldes suhteliselt kõrgema võrdlusbaasi tõttu alanes eraisiku võlakoormuse aastakasv vaatamata võlakoormuse suuremahulisele juurdekasvule III kv lõpuks mõnevõrra (45,1%-ni). Eraisikute püsivalt kiire võlakoormuse kasv ja hoiuste vähenemine tingis III kv esmakordselt eraisikute kujunemise netolaenajateks pangandussektori suhtes (eraisikute võlakoormuse jääk ületas septembri lõpus hoiuste jääki 1,1 mld kr võrra). Ettevõtete võlakoormuse juurdekasv oli III kv samuti suhteliselt suur (40% reaalsektori võlakoormuse juurdekasvust), mis tingis ettevõtete võlakoormuse aastakasvu kiirenemise (15,8%-ni) III kv lõpuks. Viimaste aastate suuremaid võlakoormuse juurdekasve toimus ettevõtete kinnisvara soetamise finantseerimise osas, varasemast enam kasvas ka transpordisektori ja kaubandussektori ettevõtete liisingujääk. Tööstusettevõtete laenamine on jätkuvalt tagasihoidlik.
Allikas: www.eestipank.info/pub/et/yldine/press/kommentaarid
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.07.24, 13:14
Milliseid võimalusi pakub praegu Euroopa investeerimismaastik?
Euroopasse investeerimine pakub ainulaadset võimaluste kooslust – siin ühinevad mitmekesised piirkondlikud turudünaamikad, kompleksne regulatiivne keskkond ja esilekerkivad sektorid, mis meelitavad kogenud investoreid kogu maailmast. Euroopa investeerimismaastiku nüansside mõistmine on edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega, leiavad Freedom24 analüütikud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele