Sirje Rank • 26. oktoober 2003 kell 22:00

Jukose juht jääb vahi alla

Venemaa peaprokuratuur esitas laupäeva varahommikul arreteeritud Hodorkovskile süüdistuse seitsme paragrahvi alusel, mille eest maksimaalne karistus võib ulatuda 10aastase vabadusekaotuseni.

Hodorkovski ise ei tunnistanud end süüdi üheski punktis. Kohtusaalist toimetati ta eeluurimisisolaatorisse, kuhu paar päeva varem oli üle viidud ka juuli algul arreteeritud Jukose suuraktsionär Platon Lebedev.

Hodorkovskit süüdistatakse muu hulgas maksupettuses, ulatuslikus riisumises ning dokumentide võltsimises, kokku on riigile tekitatud kahju hinnatud miljardile dollarile. Prokuratuuri pressiesindaja sõnul võib süüdistusi lisanduda. Jukose laupäevane avaldus nimetab süüdistusi absurdseks.

Nii välispress kui ka Venemaa vaatlejad näevad Jukoses neli kuud käinud läbiotsimistes ja arreteerimistes poliitilisi põhjuseid. Seda on eelkõige seostatud Riigiduuma valimistega detsembris, mille eel Hodorkovski on toetanud opositsioonis olevate liberaalsete parteide valimiskampaaniat. Ent samuti spekuleeritud suurtehinguga USA naftafirmadega, mis tahaksid osta kuni 40% Jukose aktsiatest.

JukosSibneft, millest ühinedes sai Venemaa suurim naftafirma, oleks välisaktsionäri tuleku järel Kremlile kontrollimiseks liiga võimas. Tehing, mille maksumuseks on hinnatud 25 miljardit dollarit, tugevdaks Venemaa rikkaima mehe sõltumatust ja poliitilisi ambitsioone veelgi.

?Ma ei kahetse midagi, mis ma teinud olen,? ütles Hodorkovski laupäeval advokaadi vahendusel, ?mul ei ole kahju ka selle pärast, mis täna juhtus.? Erinevalt Boriss Berezovskist ja Vladimir Gussinskist, oligarhidest, kes Kremli surve eest vabatahtlikult pagendusse on läinud, kinnitas Hodorkovski, et ei plaani riigist lahkuda.

Kreml on mõista andnud, et ei ole Jukose osaluse müügi vastu, kuid Hodorkovskit kui suuromanikku on raske kõrvale jätta. Nii spekuleeritakse, et Kreml valis kõige brutaalsema tee, otsustades Hodorkovski vahistada. Iseasi, kas ExxonMobil või Chevron Texaco sellise arengu järel enam tehingust huvitatud on. Samas on JukosSibnefti nafta- ja gaasivarud maailma suurimad.

Nüüd on otsustav, kas Hodorkovski annab järele ning kuidas mõjutab Venemaa parima reputatsiooniga firma juhi vangipanek välisinvestorite suhtumist. Nädalapäevad tagasi lõi tänavu 75 protsenti kerkinud Venemaa börs kõigi aegade rekordi. Juulis tegi aga börs suurima languse pärast 1998. aasta finantskriisi, kui algasid reidid Jukose vastu ja Platon Lebedev arreteeriti. Jukose aktsia kukkus kahe nädalaga 20 protsenti. Börsilangust prognoosivad analüütikud ka täna.

Vene Tööstuse ja Tööandjate Liit ütles laupäeval, et prokuratuuri selline omavoli on sedavõrd tõsine ja Vene majandusele ohtlik, et nõuab president Vladimir Putini isiklikku sekkumist. ?Venemaa äriüldsus leiab, et õiguskaitseorganite ja nende juhtide tegevus on oluliselt halvendanud kliimat Vene ühiskonnas. Ainult selge ja ühemõtteline seisukohavõtt president Putinilt saab peatada need äärmiselt ohtlikud arengud,? ütles Venemaa energiamonopoli juht Anatoli T?ubais, kes oli ise peamine arhitekt 90ndate aastate erastamisskeemis, mis võimaldas tänastel oligarhidel kuhjata hiigelvarandused.

Hetkel kuum