26. oktoober 2003 kell 22:00

Olnut tuleb hoida

Kolmapäeval tähistas Karula vald kirjaniku, vaimuliku ja ühiskonnategelase Jaan Lattiku 125. sünniaastapäeva. Päev algas jumalateenistusega kirikus. Käidi Jaan Lattiku sünnikohas, kus viis aastat tagasi avati mälestuskivi. Samuti käidi surnuaial tema omaste haudadel ja päeva teisel poolel peeti Lüllemäe kultuurimajas konverents, kus räägiti pikemalt Jaan Lattikust.

Jaan Lattik oli üks Valgamaalt pärit tuntud inimesi, talupoiss, kellest sai Eesti tunnustatud kirjanik, usu- ja poliitikategelane, sädelev kõne- ja rahvamees, kes siiski kunagi ei kaotanud sidet oma kodukohaga. Ka oma raamatutes on ta läinud tagasi poisikesepõlve Karula-maile. Jaan Lattik lahkus Eestist 1944. a. Ta elas viimati ja suri 1967. a Rootsis ning on maetud Stockholmi metsakalmistule. See, kuidas Karula valla rahvas Lattikut meeles peab, näitab kohalike suhtumist sellesse, mis on olnud varem. Tuleb öelda, et siinne rahvas hoiab olnut. Karula vallas on selle tarvis sündinud tugevad mittetulundusühingud, siin on elav külaliikumine ja lõppude lõpuks on vallavanem Ants Järvmägi Valgamaa Kodukandi Ühenduse juht selle loomisest alates (ühendus sündis 1995. aastal).

Just kodukandiliikumises on mitmes Valgamaa külas otsitud juuri. Kui tehakse külakohtumisi, kutsutakse külla ka endisi külaelanikke, tuletatakse meelde neid, kes on siitmailt manala teele läinud. Teine vald, kus hiljaaegu oli (Puide) küla kokkutulek, on Hummuli vald. Ka sealsed külaentusiastid on uurinud paikkonna ajalugu ja koostanud voldiku, milles räägitakse Puide küla praegustest tegemistest. Mõni aeg tagasi pidas 500aastaseks saamist Neeruti küla. Seal aitas üritusi korraldada kodu-uurija Heino Mägi Otepäält.

Niimoodi saab Valgamaalt üles lugeda päris mitmeid paiku, kus tegeldakse küla ajaloo uurimisega, aga tehakse ka uut ajalugu. Au sisse on näiteks tõusnud teabetoad. Kõigi nende ettevõtmiste hingeks on külaentusiastid, keda leidub üle Valgamaa, kus kodukandiliikumine tekkis esimeste hulgas Eestis. Ürituste korraldamise kõrval on oluline, et peetakse päevikuid ja tehakse albumeid sellest, millega tegeldakse. Nii jääb jälg olnust ka tuleviku tarvis. Loodetavasti oskavad meie järglased seda säilitada nii, nagu hoiavad teavet eelkäijatest Karula valla muinsushuvilised.

Autor: Urve Sinisalu

Hetkel kuum