Väinu Rozental • 26. oktoober 2003 kell 22:00

Toormenappus tõmbab saetööstustel tootmistempot alla

Kodumaise toorme hankimist mõjutab keskkonnaministri suvine määrus, mis lubab okaspuumetsades lageraiet teha vaid puistu vanuse ja täiuse järgi. Määrus kehtestab raiepiirangud nooremates kui 100aastastes männikutes ja 80aastastes kuusikutes. Palgivarumist ei hoogusta ka kevadine seaduseparandus, mille kohaselt tohivad metsakinnistuid osta vaid firmad, mis on tegutsenud vähemalt kolm aastat.

Kodumaise palginappuse korvamiseks vaatavad saetööstused üha rohkem Venemaa importpalgi poole. Näiteks suuruselt teise saetööstuse, Pärnumaal asuva ASi Paikuse Saeveski tegevdirektori Tõnu Järve andmeil kasutavad nad tootmistempos püsimiseks tänavu eelmise aastaga võrreldes ligi neli korda rohkem importpalki ehk importtoorme osa moodustab kolmandiku.

?Kuna kõik Eesti saetööstused on sunnitud ostma üha rohkem importtooret, annab see importijatele hea võimaluse niigi kalli importpalgi hinda veelgi kruvida ülespoole,? rääkis ASi Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa. ?Impordi osa eriti üle kolmandiku tõsta ei saa, sest igal saeveskil on limiit ees, kui palju ta suudab palki sisse osta.?

Suuruselt kolmanda saeveski, Võrumaal asuva ASi Toftan juhataja Tiit Kolgi kinnitusel on nad palgipuuduse tõttu viimasel kuul olnud sunnitud igal nädalal kolm päeva seisma. Kolgi hinnangul ei suuda nad tänavust tootmisplaani ? 107 000 m3 saetoodangut ? umbes 10 000 m3 ulatuses täita.

Võrumaal Vastseliinas asuva ASi Förmann NT juhataja Henni Nassari sõnul töötavad nemad teist nädalat vaid ühes vahetuses.

Toormepuudus mõjutab ka järeltöötlejaid. Ühe suurema höövelmaterjali tootja, Järvamaal asuva ASi Natural juhataja Daago Rubli arvestuste kohaselt jääb neil tänavu ligi ühe kuu toodang tegemata, mis tähendab kümnendiku võrra väiksemat käivet ja kasumit. ?Eriti napib saetoodangu turul populaarsemaid ristlõikeid ja mõõte,? lisas Rubli.

ASi Flexa Eesti saeveski tootmisjuhi Tarmo Reimeri sõnul pole nad tänu importpalgile veel seisma jäänud ning on suutnud oma tööstuse tarbeks saetoodangut anda. ?Küll aga näitab viletsat seisu turul see, et tänavu ostetakse meilt hinda küsimata ära kolmanda sordi saetoodang, mis meile endale ei kõlba,? ütles Reimer.

Keskkonnaminister Villu Reiljani andmeil puudutab küpsusvanuse piirang kümnendikku kuusikutest ja 28 protsenti männikutest. ?Kahtlemata mõjutab see määrus puidu varumist Eestis ja meie tegevuse eesmärk ongi raie vähenemine,? rääkis Reiljan. ?Samas, ega raiet pole lõpetatud, säästlik raieosa jääb tööstustele igavesest ajast igavesti.?

Reiljan tõrjus saetööstusjuhtide süüdistust, justkui oleks ministeeriumi tegevuse eesmärk halvata tööstust. ?Ma imestan, et metsatöösturid ei taipa, et jätkusuutlik ja säästlik metsamajandus on just neile kõige kasulikum,? selgitas Reiljan. ?Peame vaatama asjale pikaajalises perspektiivis, et suudaksime ka kümne-kahekümne aasta pärast anda metsatööstusele tooret.?

Reiljani hinnangul on saetööstused teinud liiga suuri investeeringuid, et tootmismahtusid üles ajada. ?Soovitan tööstustel hinnata objektiivselt asjaolusid ning teha tulevasteks aastateks reaalsed plaanid.?

Hetkel kuum