Eda-Liis Kann • 27. oktoober 2003 kell 22:00

Rutikut nõutakse õhtujuhiks kõige enam

Emil Rutiku puhul toodi välja tema hea koostööoskus ja empaatiavõime.

Samuti on Emil Rutikul alati tehtud korralik eeltöö, mis näitab, kuivõrd õhtujuht arvestab sündmuse eesmärkide, sihtgrupi ning ettevõtte eripäraga (traditsioonid, väärtushinnangud jne). Rutiku populaarsust suurendab ka hea keeleoskus, kuna üha enam tuleb kokku puutuda üritustega, kus kutsutute või kollektiivi hulgas on palju välismaalasi.

Emil Rutikule järgnesid võrdselt kõik tuntud telenäod: Hannes Võrno, Peeter Oja, Milling ja Norman, Sepo Seemann, Mart Sander, Andres Dvinjaninov, Mart Mardisalu, Tarmo Leinatamm, Andrus Vaarik, Marko Reikop jne. Naisjuhtidest on nõutuimad Romi Erlach ja Electra. Gruppidest on nõutuimad Action Group ja Kreisi Raadio punt.

Teamart Promotions OÜ juhi Mart Rekkaro sõnul ei mõjuta õhtujuhi nõudlust ainult tema professionaalsuses, tuntus ega ka hind, vaid eelkõige sõltub see suuresti olukorrast ja üritusest ning konkreetsest stiilist. Kui ettevõtjad korraldavad rohkem esitlusi, on vastava stiiliga õhtujuht ka kõige nõutum. See aga ei tähenda, et ideaalselt firmapeole sobiv õhtujuht temast kehvem oleks.

Ka üritusturundusfirma OÜ ProMaMa juht Mart Mardisalu nõustub, et esinejate valik sõltub konkreetsest üritusest ja vajadusest. ?Mõni õhtujuht on hea ettevõtte suvepäevadel, teine jälle kliendiüritusel,? nentis Mardisalu.

Õhtujuhi Valdo Jahilo sõnul teeb õhtujuhi valimise raskeks asjaolu, et vahel on mitmed väga head tegijad kliendi poolt kõrvale tõrjutud kartuse tõttu, et ta ei sobi vastava stiiliga kokku (väljapeetud üritusel on liiga ?rahvamees? või rahvaüritusel liiga peen ja rafineeritud).

On tulnud ette, et takistuseks on olnud isiklikud sümpaatiad (ei, seda meest ma küll üritusele ei taha, mulle ta lihtsalt ei meeldi). Kõige määravam on aga hind ? väiksema peo puhul ei raatsita tippõhtujuhi eest väga suurt summat välja käia.

R&Reede juhi Avo Heina sõnul on õhtujuhtide puhul väga tähtis nende üldine imago, stiilitunnetus, soliidsus. Tihti paneb asja paika ka keelteoskus ja muidugi ka rahakott.

FKSMi personalijuhi Kärt Kirso sõnul on kahte tüüpi õhtujuhte. Ühed, kes ei viitsi rabeleda, tulevad kohale ja esitavad oma standardprogrammi, ilma et oleks varem uurinud, kas see programm üldse antud sihtgrupile sobib. Teised aga on sellised, kes on hingega asja juures, teevad enne üritust eeltööd ja ei tule kunagi ettevalmistamata õhtut juhtima.

?FKSMil on ürituste korraldamisel nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi. Kõige positiivsem kogemus on Tartust pärit õhtujuhtide Annely ja Avega, kes on ühtlasi ka ürituste korraldajad. Oleme nendega korraldanud kaks pidu. Esimene üritus oli 40 inimesele, mis on ühtlasi ka n-ö proovitöö, sest suurele üritusele ei usalda ilma kogemuseta kedagi tellida. Teine üritus oli aga juba 300 inimesele. Kuna Anneli ja Ave said 300 inimesega, kellest suurem osa olid mehed, väga hästi hakkama, on meil plaanis ka kolmas pidu nendega korraldada,? on Kirso valikuga rahul.

Negatiivseid kogemusi meenutades ei tahtnud Kirso nimesid nimetada, kuid lisas, et tegemist oli õhtujuhiga, kes oli kümme aastat tagasi väga tuntud tegija. ?Otseselt mütsiga lööma ei tulnud, kuid ettevalmistus oli tegemata. Seetõttu ei leidnud ta ka peolistega ühist keelt. Suures hädas üritas ta lõpuks kogu õhtujuhi töö raskust enda pealt rahva peale lükata, andes neile erinevaid ülesandeid,? nentis Kirso.

Hetkel kuum