Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suvised üritused olgu igal aastal uutmoodi ettevõtmine
Suvepäevade korraldamiseks oleme igal aastal püüdnud valida uue toimumiskoha ja järgida erinevat stiili. Kuna suvepäevad on ainuke kord, mil kogu kollektiiv saab kokku, oleme selle korraldamisel eriti püüdlikud.
Üldtuntud pidude korraldamise kohti vältides oleme sattunud Vooremaale, Peipsi järve äärde ja Kabli liivaranda. Tänavu olid kolleegid kutsutud pioneerilaagrisse, mullu veetsime nädalalõpu sanatooriumis.
Suvepäevade õnnestumise määravad:
Suvepäevade toimumiskoha leidmine on korraldustöö kõige raskem osa ja kriitilise tähtsusega ? sobiv koht võib suvepäevadele tohutult juurde anda, kasin kodutöö kohaotsingul see-eest nurjab ka kõige lennukamad loomingulised plaanid. Kui ettevõttes on vähe töötajaid, ei tohiks koha leidmine kuigi keerukas olla, ent kui tegu on suurema asutusega, võib soovidele vastava koha leidmine olla paras pähkel.
Eesti majutusasutuste turg on küllalt väike ja kohtade arv piiratud. Probleeme sobiva koha leidmisega tekib juba siis, kui suvepäevalisi on 150 ja enam.
Sageli on sobivad majutusvõimalusega kohad mitu aastat ette tellitud. Seepärast soovitus: alusta koha otsimisega juba nüüd.
Kõige olulisem puhkekoha valiku kriteerium on enamasti hind. Üldjuhul kehtib reegel: mida väiksem on osalejate arv, seda suuremad on kulutused ühe inimese kohta. Suurema osalejate arvu puhul jaotuvad üldkulud suurema arvu inimeste vahel ja kulu ühe suvepäevalise kohta on väiksem.
Odavaim variant on kahtlemata telklaager, mille puhul tuleb tasuda vaid laagriplatsi eest. Lootuses, et ilmataat just neil päevil oma taevaluuke ei ava, võib telklaagrist kujuneda üllatavalt lõbus ja nostalgiline elamus.
Vabas õhus ööbides jääb ära ka tubadesse koondumise oht ning tõenäosus, et kõik koos õhtul tule ümber tantsu keerutavad, on oluliselt suurem.
Lõbusa olustiku tekitamiseks oleme kasutanud päevajuhte ja ansamblit. Meelelahutajate stiil peab haakuma ürituse teemaga.
Oleme panustanud spetsiaalsümboolikasse ? kujundatud kuulutus ettevõtte siselehes, kutsed, diplomid, ürituse logo, plakatid, suunaviidad, toimumispaiga kujunduselemendid ja särgid. Sellel aastal asendasime traditsioonilise T-särgi sitsist pioneeristiilis suvesärgiga, lisaks kaelarätikud.
Toidu pealt ei tasu kokku hoida. Alkoholiga varustamisel võib olla tagasihoidlikum.
Kuna K-rauta kauplused on avatud iga nädalapäev, ei saa kõik töötajad korraga suvepäevadele tulla. Oleme korraldanud täiendava transpordi töötajatele, kes laupäeva õhtul soovivad üritusele tulla. Samas saavad koju sõita need, kes peavad pühapäeval tööl olema.
Igasugused peotarvikud, helitehnika, fotograaf, turvateenistus ning meditsiiniline abi.
Loetletud punktid on ühtlasi suvepäevade eelarve suurimad kulukohad. Ürituse eelarve on aasta-aastalt suurenenud umbes 10?15%. See on tingitud esmalt otsusest korraldada kvaliteetne ja hea üritus ning mitte latti alla lasta.
Teisalt on kallinenud suvepäevade pidamiseks meile sobilike kohtade ja teenuste hind. Suvepäevadel osalejatele oleme iga aasta kehtestanud osavõtutasu. Mis seal salata, varmalt oodatakse tasuta pidu. Teisalt kohustab osavõtutasu maksmine kindlasti kohale tulema ja on ühtlasi registreerimise eest.
Kokku töötab K-rautas 350 inimest üle Eesti, tavaliselt osaleb suvepäevadel üle poole. Kuna töötajad tulevad kokku üle Eesti ja ei tunne üksteist, siis olme meeskonnamängude juures alati arvestatud ka sellega, et näiteks ühe osakonna töötajad ei satuks ühte meeskonda. Paneme meeskonnad kokku nii, et ühes meeskonnas oleks nii pärnakaid, tartlasi kui ka Tallinna inimesi.
Autor: Kersti Sõõrumaa