Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võidujumalanna soosikud

    Ärimehed Anti Kalle ja Are Altraja omavad spordi- ja vaba aja kaupade müügi ja turundusega tegelevat firmadegruppi, mille aastakäive on 400 miljonit krooni. Gruppi kuulub ligemale poolsada kauplust ja see on viimastel aastatel hoogsalt, kuid liigse avaliku tähelepanuta laienenud nii Eestis kui ka naabermaadesse lõuna ja ida pool. Tuntum neist siinmail on Sportland, mis tekkis jaeketi eraldamisel Nike tooteid Baltimaades vahendavast ja turustavast ASist Jalajälg eelmise millenniumi vahetudes.
    ?Turuosa kasv?, ?kiire kvalitatiivne ja kvantitatiivne areng?, ?ekspordi suurendamine?, ?edukas marketingitegevus? on väljendid, mis koos neid toetavate numbritega torkavad silma Altraja ja Kalle mitme firma majandusaruandes. Aruandeid tuleb lugeda seetõttu, et omanikud on vastuseks palvele rääkida Sportlandist eelistanud seda mitte teha, nii juba viimased pool aastat. Omanike asemel soostub muutustekeerises ettevõttest rääkima nõukogu esimees Aivar Haller, endine tõkkejooksja.
    Halleri sõnul iseloomustab Sportlandi omanikke stampide eiramine ? tegevus, mis näiteks pankade poolt alati mõistmist ei leia, olgu see siis 1997 Leedu turule sisenemine, 2002 jõuline investeering kaubandusse või Venemaale sisenemine. Eelmisel aastal kasvas Sportlandi müügipind Eestis 3157 ruutmeetrilt 4659 ruutmeetrile ja ligi poole võrra suurenes ka käive, Venemaal avati tänavu kauplused Moskvas ja Peterburis.
    Peale Venemaa on grupi edasisteks arenemissuundadeks Poola, Soome, Inglismaa ja Hiina. Kauplus Londoni põhitänaval tundub kuulajale utoopiana, kuid mitte Sportlandi entusiastidele. ?Oxford Street on Inglismaa projekti prioriteetne osa,? kinnitab Haller, keti rahvusvahelisi laienemisplaane siiski lähemalt täpsustamata.
    Altraja ja Kalle tuttavad iseloomustavad neid sihikindlate maksimalistidena. Aastaid Kallega koos korvpalli mänginud hulgimüügifirma
    S-Marten juhatuse liige Guido Kundla märgib, et ?Antil on pidevalt mitu asja korraga teoksil ? mängib korvpalli, valmistub ette pikaks maratoniks, samal ajal arendab oma poeketti ja lõpetab juuraõpinguid Tartus.? Kunagine treener Jaanus Levkoi lausub, et ?Anti oli hästi visa poiss.?
    Altraja ja Nike toel veeretavad palli FC Flora ja Eesti jalgpallikoondis. Altraja juhtimisel on Nikest saanud siinses jalgpallis bränd nr 1, lausub Flora presidendi Aivar Pohlaku parem käsi Anne Samarüütel.
    Eestis kuulub Sportland koos Rademari ning Giacomelliga kolme suurima hulka, kuid kõik nad on erinevad. Mis jääb meelde Sportlandis? Punase staadionitartaani imitatsioon kaupluses, fännisärgid, poksiring või korvpallilaud, ja mitte just kõige odavamad bränditooted.
    ?Mind paelub nende idee tuua staadionitel ja spordisaalides olevad emotsioonid müügikeskkonda,? räägib kahe Sportlandi avapeo korraldanud üritusturunduse agentuuri Royal Service loovjuht Mart Mikk. ?Esmapilgul võib ju tunduda arusaamatu, miks peaksid Sportlandi omanikud sõitma Londoni oksjonile, et sealt naasta David Beckhamile kuulunud jalgpallisaabastega, mis nüüd klaaskastis ostjatele vaatamiseks välja on pandud. Teisalt loovad aga just sellised väljapanekud ainulaadse õhkkonna.?
    ?Hansapanga ja Sportlandi ärilised suhted võivad mõjutada minu arvamust,? vastab Hansapanga tippjuht ja endine korvpallur Andres Liinat eitavalt palvele iseloomustada oma kolleegi Anti Kallet Eesti Korvpalliliidu juhatuses ning ka Sportlandi siinses spordikaubanduses. Arusaadav, keti hoogne laienemine ei saa toimuda ainult entusiasmist, ainuüksi Moskva kaupluse jaoks tuli leida ligi 10 miljonit krooni.
    Halleri sõnul jaguneb Sportlandi kauplustesse investeeritud raha järgnevalt: 30% oma ja 70% võõras raha. ?Eriti lootusetu on Eestist raha küsida piiritagusteks investeeringuteks. Seepärast suhtleb Sportland igas regioonis sealsete pankadega.? Haller lisab, et panga osa jääb siiski 30% piirimaile, suurimad investorid on brändid, kes on huvitatud oma nime esiletõusust regioonis, pakkudes soodsaid maksetähtaegu ja muid tingimusi.
    2002 kiirelt Eestis laienenud Sportland lõpetas mulluse majandusaasta negatiivse omakapitaliga. Haller lausub, et teda Sportlandi kontrollorgani juhina negatiivne omakapital muretsema ei pane: ?Grupis tervikuna on mitu allüksust, mille kasum ületab märkimisväärselt nende endi vajadused ja kelle abiga viime aasta lõpus ka Sportlandi omakapitali positiivsele poolele.? Tema sõnul on Eesti ja Leedu üksused selle aasta lõpuks kasumis ning ?usutavasti on Läti ja Venemaa nina nibin-nabin veepinnal?. Kuid Haller lisab, et hulljulge pilotaaž on vahetunud mõõdukama tempoga.
    Kiire laienemine tekitab mõtteid Sportlandist kui müügiartiklist. ?Omanikel pole plaani Sportlandi müüa,? kostab Haller. ?Vastasel juhul kirendaks meedia töökuulutuste ja kliendireklaamide asemel ilusatest edulugudest.?
    Samas pole kõik edulood perfektsed, Altraja ja Kalle omas lohiseb kaasa veel pooleliolev kohtuasi maksuametiga. Viimane nõudis meestele kuuluvalt ASilt Fifaa täiendava, ligi poole miljonilise maksusumma tasumist 1998. aastal raamatupidamises kajastatud fiktiivsete tehingute eest riiulifirmadega. ?Kuna kontrollimine ASis Fifaa oli ajendatud konsultatsioonifirmast Divec leitud dokumentidest, siis on praeguseks kohtu poolt menetlus selles asjas peatatud, ootamaks ära Tallinna ringkonnakohtus oleva teise kohtuvaidluse (Divecis korraldatud läbiotsimist ja võetust puudutav vaidlus ? toim.) tulemusi,? teatab maksuameti pressiesindaja.
    Sportland jätkab muutustes ? Sportland International ASist saab selle aasta lõpuks valdusfirma, mille katuse alla mahuvad kõik senised regionaalsed Sportlandid ehk siis juurde asutatakse Sportland Eesti.
    Sportlandi kõrval Eesti suuremate spordikettide hulka kuuluva Rademar OÜ juhatuse liikme Mart Juksari sõnul on Sportland vaieldamatult teinud kõva hüppe Eestis: ?Nende kasv on kindlasti kõige suurem.? Rademari tänavuseks käibeks prognoosib Juksar 125 miljonit (mullu 120) ja kasumiks 3,5 miljonit krooni.
    Sportlandi edukust põhjendades viitab Juksar heale meeskonnale, kindlatele eesmärkidele, omanike töövõimele. ?Tugev tugi on sellest, et grupis on Jalajälg,? lisas ta. ?Nad läksid tänavu Venemaale, selles suhtes on kõvad poisid. Arvan, et saavad hakkama, kuid see pole muidugi kerge,? viitas Juksar riskile kõigest ilma jääda.
    ?Ju neil on finantseerimisallikad,? tõdes ta, lisades samas, et rahastamine on asi, millest tavaliselt omavahel ei räägita.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.