Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaugtöö eeldab sisevõrgu kaitseks andmeturbelahenduste kasutamist
Ainult kasutajatunnuse ja parooliga kaitstud ligipääs ettevõtte sisevõrgule interneti kaudu oleks sama turvaline kui seifi võtme jätmine uksemati alla ? avaliku internetivõrgu kaudu kulgev liiklus on avalik ning ründaja võib jälgida kasutaja ja serveri vahelist andmevahetust või muuta edastatavaid andmeid. Samuti võib ründaja sel viisil pääseda firma sisevõrku ning põhjustada seal hulga probleeme. Seetõttu on kaugtöökohtadel alati vaja kasutada kaugtöölahendusi, mis võimaldavad turvatud andmevahetust ning seda sõltumata sellest, kas kaugtöötaja asub kodus oma lauaarvuti taga või kasutab sülearvutiga traadita internetti seal, kus ta iganes asub.
Kaugtöölahendused võib laias laastus jagada vabavaral põhinevateks või tasulisteks teenusteks. Põhimõtteliselt sobivad kaugtöö tegemiseks mõlemad. Vabavara kasutamine võib küll tunduda esmapilgul odavam, kuid tihti ei pruugi see nii olla ? selle paigaldamine ja kasutamine on üldjuhul keerulisem ning vahel tuleb teha ka lisakulutusi süsteemiintegratsioonile, et kaugtöölahendus toimiks koos olemasoleva IT-süsteemiga. Samuti puudub vabavara puhul sageli klienditugi ja lahenduse hooldus ning seda peab tavaliselt tegema firma enda IT-spetsialist või on selleks vaja palgata koguni lisatööjõudu. Kui lahendus töötab, on hea, kui aga mitte, siis kedagi peale enda süüdistada ei ole, sest vabavara tootja üldjuhul millegi eest ei vastuta.
Teenusepakkujalt ostetud või renditud lahenduse kasuks räägib see, et on kindel partner, kes vastutab kogu lahenduse paigaldamise, toimimise, rünnete ärahoidmise, hoolduse ja klienditoe eest. Tasulistest lahendustest oleks mõttekas eelistada rentimist ostmisele ? sellisel juhul pole firmal vaja endale osta kalleid kaugtööseadmeid ning ühekordne suurem investeering on võimalik hajutada igakuisteks väiksemateks makseteks. Ainult sel viisil on kaugtöölahenduse kulud kindlalt kontrolli all, sest planeerimatud arendus- ja uuenduskulud on teenusepakkuja kanda.
Kindlasti ei tohiks unustada kaugtöö juures ohtu, et firma sisevõrku võidakse rünnata kaugtöötaja arvuti kaudu juhul, kui see ei ole piisavalt kaitstud internetist lähtuvate rünnete eest.
Paljud e-postiga saadud programmid või toredad mängud internetis võivad sisaldada nn Trooja hobuseid. Pärast seda, kui kaugtöötaja on faili käivitanud, installeerib Trooja hobune salaja tagaukseprogrammi, mille kaudu on kräkkeril võimalik hakata kaugtöökoha arvutit kontrollima ning sissevõrku tungida. Selliste ohtude vältimiseks on soovitatav kaugtöötaja arvutis kasutada nii viirustõrje- kui ka tulemüürirakendusi, mida samuti pakutakse vabavarana ja tasulise teenusena.
Vabavara puhul on samad plussid ja miinused, mis kaugtöölahenduse puhul ? programm on küll tasuta, kuid keerulisem paigaldada ja kasutada ning probleemide korral keegi ei vastuta.
Kuna uusi viirusi lisandub kogu aeg, on viirustõrje puhul oluline, et seda uuendataks pidevalt. Paraku kipub see tegevus kasutajatel vahel meelest minema või ei pea kasutajad vajalikuks seda hoolimata programmi meeldetuletusest teha.
Autor: Heiki Tomson