28. oktoober 2003 kell 22:00

Kindlustuse seeme idaneb ja mädaneb

30. oktoobril jätkavad kolm osapoolt arutelu tööõnnetuste ja kutsehaiguste rahastamise teemal. Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukoht on, et tööõnnetuskindlustus peaks olema igale tööandjale kohustuslik. Euroopa Liidu nõue on, et töötajal oleks haiguste või õnnetuste vastu tõhus kaitse igas liikmesriigis. Eestis tööõnnetustes viga saanud või haigestunud töötajad saavad tihti hüvitise kätte ainult kohtu kaudu. Tööandjate Keskliit on tööjõumaksude tõstmise vastu. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise rakendamine ilma põhjaliku sotsiaalkindlustuse analüüsita tooks kaas tööjõukulude tõusu keskmiselt 2-3 protsendi ulatuses, rahaliselt umbes miljard krooni aastas. Tööandjate Keskliidu juhatuse esimehe Meelis Virkebau sõnul tõuseks diferentseeritud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse puhul tööjõukulud eelkõige eksportivates, rahvusvahelisele konkurentsile avatud tööstusettevõtetes. Seepärast peab Tööandjate Keskliit õigeks rakendada vähemalt esialgu solidaarsusprintsiibil toimivat kindlustust.

Kümme aastat tagasi lepiti kokku, et 1993. aasta augustiks esitab valitsus seaduseelnõu ühtse sotsiaalkindlustussüsteemi kohta, mis sisaldaks ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust. Kümme aastat on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seeme idanenud ja mädanenud ning oleme ikka lähtejoonel.

Näiteks Itaalias toimib kindlustus järgnevalt. INAIL on üleriigiline õnnetuskindlustusfirma, mis kindlustab kõik töötajad (ka kodutöötajad) peale meremeeste, lennundustöötajate ja riigiametnike. Kindlustus katab ka tööteel juhtunud õnnetused. Aastas makstakse keskmiselt hüvitist ligi miljoni tööõnnetuse ja 300 000 kutsehaiguse puhul, kokku keskmiselt 5 miljardit eurot. Näiteks 2001. aastal koguti kindlustusmakseid ligi 7 miljardit, väljamakseid tehti 6 miljardi euro ulatuses.

Kindlustatud töötajaid oli 18 miljonit ja firmasid 3,3 miljonit. Kindlustus hüvitab kõik üle kolme päeva kestnud tööõnnetused. Esimesed 90 päeva makstakse tööõnnetuse korral 60 protsenti palgast, seejärel 75 protsenti tööle naasmiseni. Töövõimetuspensioni maksab kindlustus eelnenud aasta palga tasemel.

Kindlustusmakse tasub tööandja, selle suurus sõltub riskidest. Kõrgeim on makse ehituses ja põllumajandustootmises, keskmine makse on 2,5% palgasummast.

Väga palju tähelepanu pööratakse ennetustööle, eelkõige koolitusele. 2002. aastal eraldati selleks firmadele 300 miljonit eurot. Kindlustusfirmal on kolm suurt taastuskeskust, kus saavad aastas kindlustuse kulul ravi 15 000 kannatanut.

Itaalia on vaid üks näide, samadel põhimõtetel on kindlustus üles ehitatud paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Autor: Tõnu Vare

Hetkel kuum