• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustuse seeme idaneb ja mädaneb

    30. oktoobril jätkavad kolm osapoolt arutelu tööõnnetuste ja kutsehaiguste rahastamise teemal. Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukoht on, et tööõnnetuskindlustus peaks olema igale tööandjale kohustuslik. Euroopa Liidu nõue on, et töötajal oleks haiguste või õnnetuste vastu tõhus kaitse igas liikmesriigis. Eestis tööõnnetustes viga saanud või haigestunud töötajad saavad tihti hüvitise kätte ainult kohtu kaudu. Tööandjate Keskliit on tööjõumaksude tõstmise vastu. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise rakendamine ilma põhjaliku sotsiaalkindlustuse analüüsita tooks kaas tööjõukulude tõusu keskmiselt 2-3 protsendi ulatuses, rahaliselt umbes miljard krooni aastas. Tööandjate Keskliidu juhatuse esimehe Meelis Virkebau sõnul tõuseks diferentseeritud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse puhul tööjõukulud eelkõige eksportivates, rahvusvahelisele konkurentsile avatud tööstusettevõtetes. Seepärast peab Tööandjate Keskliit õigeks rakendada vähemalt esialgu solidaarsusprintsiibil toimivat kindlustust.
    Kümme aastat tagasi lepiti kokku, et 1993. aasta augustiks esitab valitsus seaduseelnõu ühtse sotsiaalkindlustussüsteemi kohta, mis sisaldaks ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust. Kümme aastat on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seeme idanenud ja mädanenud ning oleme ikka lähtejoonel.
    Näiteks Itaalias toimib kindlustus järgnevalt. INAIL on üleriigiline õnnetuskindlustusfirma, mis kindlustab kõik töötajad (ka kodutöötajad) peale meremeeste, lennundustöötajate ja riigiametnike. Kindlustus katab ka tööteel juhtunud õnnetused. Aastas makstakse keskmiselt hüvitist ligi miljoni tööõnnetuse ja 300 000 kutsehaiguse puhul, kokku keskmiselt 5 miljardit eurot. Näiteks 2001. aastal koguti kindlustusmakseid ligi 7 miljardit, väljamakseid tehti 6 miljardi euro ulatuses.
    Kindlustatud töötajaid oli 18 miljonit ja firmasid 3,3 miljonit. Kindlustus hüvitab kõik üle kolme päeva kestnud tööõnnetused. Esimesed 90 päeva makstakse tööõnnetuse korral 60 protsenti palgast, seejärel 75 protsenti tööle naasmiseni. Töövõimetuspensioni maksab kindlustus eelnenud aasta palga tasemel.
    Kindlustusmakse tasub tööandja, selle suurus sõltub riskidest. Kõrgeim on makse ehituses ja põllumajandustootmises, keskmine makse on 2,5% palgasummast.
    Väga palju tähelepanu pööratakse ennetustööle, eelkõige koolitusele. 2002. aastal eraldati selleks firmadele 300 miljonit eurot. Kindlustusfirmal on kolm suurt taastuskeskust, kus saavad aastas kindlustuse kulul ravi 15 000 kannatanut.
    Itaalia on vaid üks näide, samadel põhimõtetel on kindlustus üles ehitatud paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides.
    Autor: Tõnu Vare
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Tallinna linnaettevõtte juhatuse liige sai süüdistuse
Äsja kohtusse saadetud Saaremaa Laevakompanii kriminaalasjas sai teiste seas süüdistuse ka ettevõtte nõukogusse kuulunud Lennart Viikmaa, kes viimased aastad on olnud ametis Tallinna Linnatranspordi juhatuses.
Äsja kohtusse saadetud Saaremaa Laevakompanii kriminaalasjas sai teiste seas süüdistuse ka ettevõtte nõukogusse kuulunud Lennart Viikmaa, kes viimased aastad on olnud ametis Tallinna Linnatranspordi juhatuses.