Peeter Raidla • 28. oktoober 2003 kell 22:00

RLK äri veereb allamäge

Kesised tulemused sundisid eile Rakvere Lihakombinaadi (RLK) suuromanikku HK Ruokatalot oma kolmanda kvartali aruandes tõdema, et üldine olukord toorlihaturul ja poliitiline närvilisus Euroopa Liiduga ühinemise eel on toonud lisasurvet Balti lihatööstustele ja tekitanud eriti Eestis sealiha ületootmise.

RLK juhatuse esimees Olle Horm on tänavu iga kvartali tulemuste analüüsis pakkunud börsile välja erineva põhjuse, selgitades tagasilööke majandustulemustes.

?Rahvusvahelisel lihaturul on praegu tootmise tsüklilisusest tulenev madala hinnataseme faas,? kinnitas Horm börsile eile. ?Septembri lõpunädalatel on siiski märgata mõningast hinnatõusu, mis lubab loota pööret turuolukorras.? Täiendavalt viitas Horm sellele, et Eesti sealiha eksporti mõjutas Läti kehtestatud imporditariif.

Tänavu augustis põhjendas aga RLK oma kehvemaid tulemusi Poola päritolu subsideeritud sealiha impordiga, millest tekkis Balti sealihaturul ülepakkumine, tihenes konkurents ja tulenes hinnalangus.

?Eestis mõjutas majandustulemusi kuus nädalat kestnud impordikeeld Leetu,? lisas Horm augustis. ?Konkurentsi jätkuv tihenemine Eesti lihatoodete turul tulenes SAPARDi fondide toel tehtavatest investeeringutest konkureerivate lihatööstuste kaasajastamiseks. Lätis jätkus RLK turuosa kasv, samas konkurents tihenes ja hinnad langesid sarnaselt Eestiga.?

Aprillis, kommenteerides esimese kvartali tulemusi, ütles aga Olle Horm järgmist: ?Aasta algul on sealiha pakkumine Baltimaades olnud märgatavalt nõudlusest suurem ja seetõttu on sealiha hind aasta algul tugevalt langenud. ?

Olle Hormi põhjendusi võrreldes jääb tõesti mulje, et lihaturg on heitlik. Samas kinnitati eile Rakvere Lihakombinaadist, et vaatamata üheksa kuu käibe 6protsendilisele langusele võrreldes eelmise aastaga, on müügimaht tonnides kasvanud 2,4%, mis annab tunnistust madalast hinnatasemest. Et läbi oma tütarettevõtte EKSEKO on RLK Eesti suurim sealihatootja, siis selle hinnalangus annab konsolideeritud tulemustes ka tunda.

Palvele jagada kolmanda kvartali käibe ja kasumi languse põhjused osakaalu järgi, vastas RLK avalike suhete juht Madeleine Tults nii: 5/6 käibe alanemisest tulenes toorainehinna madalast tasemest ja 1/6 Läti imporditariifidest.

Rakverel ja teistelgi Eesti lihatootjatel võivad ees seista aga veelgi raskemad päevad seoses vabakaubanduslepete kadumisega ja Eesti saamisega euroliidu täisliikmeks. ?Ukrainal ei ole ELiga vabakaubanduslepingut ja seega rakenduks meie lihatoodetele küllaltki suur imporditariif,? tõdes Tults. ?Meie eksport Ukrainasse satub küsimärgi alla. Praegu moodustab eksport Ukraina turule natuke üle 1% Rakvere Lihakombinaadi kogukäibest.?

Euroliiduga ühinemise suhtes ollakse siiski positiivselt meelestatud. ?Juba praegu on RLK alustanud ettevalmistusi Eesti liitumiseks ELiga,? ütles Tults. ?Euroopa Liidus tuleb leida oma konkurentsieelis teiste riikide ülisuurte tootjatega võrreldes. Samas on lihatoodete tarbijad eelistanud alati kodumaist toodangut. Kuna lihatootmine on osaliselt väga töömahukas, siis Euroopa jõukamatest riikidest odavam tööjõud oleks samuti üks meie konkurentsieeliseid.?

Tänavu septembris sai RLK esimese Eesti lihatootjana nn eurotunnistuse, mis lubab eksportida liha ELi riikidesse. Seda, kui suureks võib kujuneda ELi osakaal RLK ekspordis, ei osata siiski veel ennustada. Tõenäolisemateks turgudeks jäävad lähiriigid, Skandinaavia kaasa arvatud.

Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi suuromanik HK Ruokatalo teatas eile kolmanda kvartali majandustulemustes, et hoolimata karmist hinnasõjast suutis ettevõtte üheksa kuuga käivet marginaalselt kasvatada.

Grupi 9 kuu käive ulatus 7,4 miljardi kroonini, mida on ligi 2% enam kui aasta eest. Erakorralisi kirjeid arvestamata vähenes grupi kasum möödunud aasta 297 mln kroonilt 251 mln kroonile. Kasumlikkuse kahanemise taga oli lihatootja sõnul metsik hinnasõda.

Hoolimata külmast kevadest ja varasuvest suutis HK Ruokatalo kasvatada oma turuosa nii käibe kui ka mahu poolest. Kolmandas kvartalis müüdi 5% enam toodangut kui aasta varem.

Grupi tulemustele ei mõjunud kuigi hästi kuuendiku lihatootja müügist andev Balti üksus, mille käive kahanes möödunud aasta üheksa kuu 371 mln kroonilt 357 mln kroonile.

Enne erakorralisi kirjeid teenis Soome lihatöötleja Balti riikides 50 mln krooni kasumit, mida on pea poole vähem kui möödunud aastal, teatas ettevõtte Helsingi börsile.

HK Ruokatalo üheksa kuu investeeringud ulatusid 577 mln kroonini, sellest 95 mln krooni läks Balti üksusse. Lätis ehitati Rigas Miesnieksi logistikakeskust ning Eestis tehti investeeringuid EKSEKO seafarmi keskkonnakaitsesüsteemidesse.

HK Ruokatalo on Soome ja Baltikumi suurim lihatöötleja ja linnulihatoodete valmistaja. 2003. aastal on kompanii teinud suure hüppe Poola turule, kasvatades oma osaluse riigi suurimas lihatootjas Sokolowis 11,1% pealt 21,1%ni.

HK Ruokatalo aktsia oli eile kella neljaks tõusnud Helsingi börsil 6,45 euroni ehk ligi 1,3%.

Hetkel kuum