29. oktoober 2003 kell 22:00

2004: algab tee-ehituse tõus

Kui seni on ettevõtluse kasumlikemad valdkonnad olnud transiidi- ja metalliäri, siis nüüd on hakanud suuremad rahad liikuma teedeehituses ning tänu Euroopa Liidu abirahale saavad teedeehitusfirmade omanikest lähiaastail ühed Eesti jõukamad ettevõtjad.

2002. a ehituse ligi 25protsendilisest kasvust tuli suur osa teedeehitusest ? käima läks mitu ISPA suurprojekti, nt Via Baltica, valmis Vabaduse puiestee Tallinnas. 2002. a ehituse TOPi esikolmikusse on tõusnud esimest korda ja koguni kaks teedeehitajat ? Teede REV-2 ja TREF.

Ettevõtjate meelest tuleb tänavune aasta teedeehitajatele kehvem kui eelmine. Sven Pertensi (AS Talter) hinnangul tuleb mullusega võrreldes langus 30%. Teede REV-2 juht Peeter Vilipuu peab 2002. a tulemust piiriks ega julge loota suuremat tööde mahtu. Toimetuse arvates on langus ajutine ja paremad kasvuaastad on alles ees.

ELi fondide kaudu on teedeehitusse järgmise seitsme aasta jooksul tulemas 140?252 miljonit eurot ehk umbes 2,2?4 miljardit krooni. Aastani 2010 Euroopa Liidu abiga rahastatava tosina suurprojekti taga seisab igal juhul 4 miljardit, koos riigieelarverahade ja laenudega kokku aga enam kui 6 miljardit krooni. Abiraha on võimalik taotleda veel projektidele, mille maksumus on vähemalt 5 miljonit eurot, s.o umbes 80 miljonit krooni.

Lisaks sellele käib samal ajal pidev argipäevane töö ? teekatete parandamine, pindamine, talihoole jne. Ka nendeks töödeks eraldatavad summad on aasta-aastalt kasvanud , mullu ületasid need miljardi piiri ja 2010. a on kirjas enam kui 3 miljardit. Siiani peamiselt riigieelarveaukude lappimiseks kasutatud kütuseaktsiisist laekuv raha hakkab lõpuks jõudma ka teedeehitusse.

Mahukaid projekte on palju, maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul on aga tegusaid teedeehitajaid vähe ja ka välisfirmad toetuvad kohalikule allhankele. Lisaks TOPi esikolmikusse jõudnud kahele on arvestatavad ettevõtted Skanska, Lemminkäinen, Talter jt. Ka igapäevast teehooldust teevad samade firmade, nt Teede REV-2, tütarfirmad.

Teedemeestel ei pruugi kõik siiski lepase reega minna. Eesti saamine ELi liikmeks avab turu konkurentsile ? euromiljardite järel võivad siia tulla tugevad välisfirmad, kellega kohalikel ehitajail on raske suurte tellimuste saamiseks konkureerida. Ehitusettevõtete liidu tegevdirektori Tarmo Ligi sõnul ei ole siiski väljast Eesti turule tulek kerge ? ei tunta turgu ega hinnataset, õnnestumiseks peaksid nad ostma ära mõne kohaliku firma.

Samas on teedeehitajad juba praegu pannud rahvusvahelistel konkurssidel osalemiseks seljad kokku ning konsortsiumide moodustamist ei keela ka tuleval aastal kehtima hakkavad uued riigihankereeglid. See annab teedemeestele võimaluse seista kindlamalt vastu oma võimalikele väliskonkurentidele. Mis muidugi ei välista, et mõni kohalik firma eelistab koostööpartnerina hoopis välisfirmat.

Väliskonkurentide kõrval võib siinsete teedemeeste häid tulevikuväljavaateid rikkuda veel aga ka riigi bürokraatiamasin ? tänavu sattus maanteeameti pikaldase asjaajamise tõttu ohtu ligi 330 miljonit krooni ISPA raha. ISPA järelevalvekomisjon ongi Eestile ette heitnud suutmatust valmistada korrektselt ja tähtajaks ette abirahade saamiseks vajalikke dokumente.

Loodetavasti on maanteeamet, kes jääb ka edaspidi ELi teedeehituse abirahade koordineerijaks, tänavusest ehmatusest omad järeldused teinud ja edaspidi niisuguseid apse enam ette ei tule.

Hetkel kuum