Teed, ehitajad ja raha

ISPA eelarve, 1,04 mld eurot aastas 10 kandidaatriigi peale kokku, on kinnitatud aastateks 2000-2006 või kuni kandidaatriigi liitumiseni Euroopa Liiduga. Eesti võib taotleda oma projektidele sellest summast 2,0-3,5%, s.o 20,8-36,4 mln eurot ehk keskmiselt 447 mln krooni aastas.

Iga ISPA ehitusprojekti minimaalne maksumus on 5 mln eurot, millest ISPA toetus võib olla kuni 75% kogumaksumusest. Kõik projektid peavad olema riigi poolt kaasfinantseeritud. Selleks võib kasutada ka pankade laene.

ISPA rahalist toetust saab taotleda ka projektide eeluuringuteks ja projekteerimiseks e. tehniliseks abiks. Sel juhul võib toetuse suurus olla väiksem kui 5 milj. eurot.

Eesti teehoiu organisatsiooni ümberkorraldamise käigus on hooldetööde tegemine riigimaanteedel antud eraõiguslikele juriidilistele isikutele Põlva, Jõgeva, Rapla, Valga, Järva, Hiiu, Lääne, Viljandi ja Ida-Viru maakondades. Maakondlike teedevalitsuste 1. juulist 2002 kuni 1.aprillini 2003 ühendamise tulemusena tegutseb praegu kuus riiklikku teedevalitsust: Harju, Viru, Tartu, Kagu, Pärnu ja Saare.

Maanteehoiuks 2002. a eraldatud riigieelarve osa, 714 mln krooni moodustas 0,7% SKPst (arenenud maades on see 1,5-2%), koos laenude ja abiga 1239 mln krooni (ehk 85% vahenditest, mis pikaajalise maanteehoiu kava 2002-2010 järgi oleks ta-ganud maanteehoiu minimaalse kvaliteeditaseme).

2002. aastal ehitati uusi katteid 34,9 km, katete taastusremonti tehti 221,1 km, korduspindamist 873,5 km, remonditi kruusateid 492,3 km ja rekonstrueeriti ning remonditi 16 silda ja viadukti kogupikkusega 435,3 m.

Riigi maanteede hooldetöid tegid nii eraettevõtted kui teedevalitsused.

2003. a maanteeameti eelarve assigneeringud on kokku 1,025 mld krooni.

Autor: ÄP