Gea Velthut-Sokka • 31. oktoober 2003 kell 11:02

Eesti saab uuel aastal enim raha põllumajanduse, regionaalarengu ja teede jaoks

Peamised euroraha allikad Eesti 2004. aasta riigieelarves on ISPA ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF).

Eelstruktuurifondidest laekub järgmise aasta eelarvesse ligi kaks miljardit krooni: pool miljardit PHAREst, 1,3 miljardit ISPAst ning üle 100 miljoni krooni SAPARDist, selgus täna rahandusminister Taavi Veskimägi ajakirjanikele peetud ettekandest.

Euroopa Sotsiaalfondist saab Eesti järgmisel aastal 230 miljonit, Euroopa Regionaalarengu Fondist miljardi, Ühtekuuluvusfondist 78 miljonit ning EAGGFst ja FIFGst veidi alla poole miljardi krooni.

Lisaks saab Eesti Euroopa Liidu idapiiri väljaehitamiseks 200 miljonit krooni Schengeni abiraha ning ühtse põllumajanduspoliitika ja maaelu arendamiseks 1,2 miljardit krooni.

Suurim on Euroopa Liidu abi põllumajandusministeeriumi, majandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi eelarves. Valdkonniti on suurimad abisaajad põllumajandus, maaelu ja regionaalareng ning teed ja kommunikatsioonid.

Riigieelarve kasv 2004. aastal on ca 17 protsenti ehk 7 miljardit krooni, millest poole moodustab välisabi kasv.

Hetkel kuum