ÄP fototoimetus • 2. november 2003 kell 22:00

Eluasemelaenud tekitavad Hansapangale peavalu

Hansapanga uurimusest selgub, et Eesti on saavutamas eluasemelaenude osas lage. Praeguste sissetulekute juures on võimalik eraisikutel võtta kokku 24 miljardit krooni laenu. Laenumaht on jõudnud aga juba 21 miljardi kroonini.

Äripäeva hinnangul viitab Hansapanga uurimus sellele, et järgmisel aastal eluasemelaenude kasvutempo väheneb ja selle tulemusena aeglustub mitmete siseturule suunatud majandussektorite areng ning võib väheneda ettevõtjate kasumlikkus.

Laenumahu kasvu raugemine mõjutab esmajoones kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtjaid, ehitusfirmasid ja ehitusmaterjalide tootjaid ning vahendajaid. Käesoleval aastal kasvab eluasemelaenumaht üle 40 protsendi. Järgmiseks aastaks prognoositakse neli korda aeglasemat kasvutempot.

Kui arendajad on oma järgmise aasta plaanid teinud käesoleva aasta mahtude kasvu arvestades, siis on tulemuseks eramute ja korterite müügiperioodi pikenemine. Aeglustub elukondliku kinnisvara hinnatõus ning arendajad on sunnitud vähendama oma kasumimarginaali. Tugevneb surve ehitushindadele ning vähenema hakkavad ehitusfirmade marginaalid. Taolist stsenaariumit võib nimetada pehmeks maandumiseks.

Järsem kukkumine toimub siis, kui arendajate ?rasvakiht? on õhuke ja müügiperioodi pikenemine viib ettevõtte kahjumisse. Siis võib kinnisvarafirma sattuda surnud ringi. Tal ei õnnestu eellepingutega müüa maha kriitilist hulka eramuid või kortereid. Ta ei saa vahendeid infrastruktuuri rajamiseks ning ehituse käivitamiseks ning see võib potentsiaalsed kliendid ära peletada. Esimesed ostjad võivad pikaks ajaks jääda elama pooleli olevale ehitusobjektile. Kordub Merirahu juhtum.

Pangad ei näe praegu probleemi eluasemelaenude tagasimaksmisel. Inimesed jõuavad oma kohustusi täita. Arvestades seda, et vahepeal oli Eestis uue elukondliku kinnisvara ehitusmaht tagasihoidlik, siis on suur hulk neid inimesi, kes mingil põhjusel pole uut eluaset soetanud. Võimaliku intressitõusu puhul on pankade jaoks puhvriks ka see, et eluasemelaenu tagasimaksmise periood ei ole Eestis pikk. Nii saab intressitõusust tekkivaid probleeme lahendada laenuperioodi pikendamisega, näiteks 10 aastalt 20 aastale.

Eraisikute aktiivsus enda laenuga koormamisel võib probleeme põhjustada esmapilgul kinnisvarast ja ehitusest kaugemal olevates majandusharudes. Viimaste aastate kiire tarbimise kasv on pannud agressiivselt investeerima teenindussektori. Need investeeringud on tehtud eeskätt Hansapanga ja Ühispanga toel. Kui eraisikute kulud laenude teenindamisele tõusevad, siis peab end eluasemelaenuga koormanud pere hakkama mingeid kulutusi vähendama. See võib mõjuda halvasti meelelahutusfirmade, jaekaupmeeste, toitlustusasuste, olmeelektroonika, sisustuskaupade, õmblusettevõtete, turismifirmade jt müüginäitajatele.

Jaekaubanduskeskuste rajamist finantseerinud pangad võivad eluasemelaenude intressitõusu tõttu valusalt vastu näppe saada, sest kaubanduspindade arendajad ei suuda laene tagastada.

Autor: ÄP

Hetkel kuum