Inno Tähismaa • 2. november 2003 kell 22:00

Hansapank kardab eluasemelaenude kasvu

Möödunud nädalal esitles pank oma klientidele väiksel seminaril suvel valminud uurimust, mille järgi kannatab Eesti praegune palkade tase välja 24 miljardi krooni ulatuses eraisikulaene. Täna on maht juba kerkinud 21 miljardi kroonini, mis näitab, et arenguruumi palju pole. Uurimuse taga kumab Hansapanga juhtkonna soov hakata laenuandmist piirama.

Kui laenamine endises vaimus jätkub ja eluasemelaenude maht aastas 40 jätkuvalt kerkib, võivad inimeste tarbimisharjumused kiiresti muutuda. Juba järgmisel aastal on oodata ka intresside tõusu. Sellest tulenevalt satub löögi alla kaubandus, kuna suur osa inimeste rahast läheb laenude tagasimaksmiseks ja poeskäimiseks jääb raha üha vähemaks. Teiselt poolt on suur osa maksujõulisest elanikkonnast end juba laenudega koormanud, mistõttu võib laenutegevus järsult pidurduda.

Olukorras, kus Hansapank annab välja eluasemelaene, saeb ta oksa, millel ise istub, sest teiselt poolt võib tekkida probleeme kaubandusettevõtetele antud laenude tagasisaamisega. Hansapanga tegevjuhtkond on püüdnud küll laenurallile vastu seista, ent aktsionärid avasid odavatele laenudele rohelise tee, kui vähendasid senist kasumi kasvu eesmärki kaks korda.

Paistab, et panga omanikud ei soovi leppida laenuklientide kaotamisega Nordeale ja teistele odavaid laene pakkuvatele pankadele.

Hansapank Eesti juht Erkki Raasuke ütles asja kommenteerides, et igal aastal teeb pank paar sügavamat uuringut, et nende tulemustele tuginedes teha targemaid otsuseid. Kõnealune uuring sai tehtud tänavu suvel. ?Uuringu sisenditena kasutasime mitmeid eeldusi, mida on raske nende tõesuses või täpsuses kontrollida ning seetõttu võib ka meie leitud kokkuvõte olla üsna suure eksimusega,? märkis Raasuke. ?Taotluseks oligi rohkem mudeli koostamine, mille sisendeid muutes saaksime simuleerida Eesti eraisikute laenuvõimet. Tähtsam oli mõista erinevate tegurite mõju eraisikute laenuvõimele ja vähem mingit tõde, kui palju see laenuvõime siis hetkel täpselt on,? lisas ta.

Raasuke ütles, et pank esitas oma uurimuse vaid klientidele arutelu tekitamiseks. Tegemist oli ühega makromajanduslikest üritustest, mida pank korraldab kolm korda aastas. ?Meil ei ole plaani uuringu ja järelduste teemal ajakirjanduses üles astuda,? lisas ta.

Eesti Pank praeguses laenamises suurt probleemi ei näe, seetõttu pole ka laenamist piiravaid meetmeid tarvitusele võetud.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer ütles, et ühelt poolt on laenukasv püsinud viimase paari aasta lõikes suhteliselt kiire, mida on välismaalt toetanud usk Eesti majanduse edukasse käekäiku. Head riigireitingud annavad finantsasutustele kindlust Eestisse raha laenata.

Samas märkis Meimer, et Eesti finantssektori olukord on vaatamata laenumahtude suurenemisele hea. ?Kasumite toel püsib kapitaliseeritus ning pankadel on piisavad puhvrid võimalike tulevaste laenukahjumite puhuks,? ütles ta. Pankade kapitali adekvaatsus ulatub üle 14 (norm on 10) ning üle 60päevaste viivislaenude jääk on langenud 1,1 protsendini.

Meimer möönis, et mõnevõrra muret tekitav on eraisikute optimism, mille najal aktiivselt laenatakse. ?Madalad intressid meelitavad küll laenama, kuid ühel päeval hakkavad intressid kindlasti tõusma. Näiteks 7000kroonise sissetulekuga pere, kes maksab kuni 30 oma sissetulekust eluasemelaenuks, peab intressi tõustes 5 protsendilt 7 protsendile iga kuu leidma 300 krooni lisaraha. Kusjuures 7 protsenti ei pruugi olla intressitõusu piir ? kõik sõltub Euroopa intressikeskkonnast,? kirjeldas Meimer olukorda.

Eesti laenuturul madalate intressidega ilma teinud Nordea Panga juht Juhani Seilenthal Hansapanga pessimismi ei jaga. ?Iga pank ise vaatab, et kliendid saaksid laenud tagasi makstud,? ütles ta. Tema sõnul kehtestab pank tingimused ja kui kliendid neile tingimustele vastavad, miks peaks siis laenuandmist piirama. Nordea Pank ei ole suuremahulisi laene kaubanduse arendamiseks andnud.

?Olen nõus, et osa inimesi orienteerub ümber püsivamatele väärtustele,? hindas Seilenthal laenumaksete mõju kaubandusele. Ta ütles, et olukorras, kus inimesed pole söönud banaani ja nätsu, tahavad nad selle ära proovida, aga see ei tähenda, et nad jääksid banaani või nätsu ostma. On kasulik, kui inimesed panevad raha pigem eluasemesse kui riietesse. ?Tarbimisvõimelisem osa ühiskonnast on hakanud mõistma, et polegi vaja nii palju tarbida,? hindas Seilenthal olukorda.

Ta avaldas lootust, et keskpank ei püüa laenamisele päitseid pähe panna.

Hetkel kuum