2. november 2003 kell 22:00

Rippuvad aiad ja haljad katused

Ühena klassikalise maailma imedest tulevad paljudele meelde kuulsad Semiramise rippuvad aiad. Kui kuninglik kingitus kallile kaasale! Tänapäeva mõistes olid need aiad aga tüüpilised intensiivselt kasutatavad puude ja põõsastega katusaiad. Kodule lähemale tulles on haljaskatused katnud mitme põhjamaa rahva eluasemeid ja kõrvalhooneid ? kõige laiemalt on küll tuntud norra murukatused, kuid sarnast ehitusviisi on kasutatud ka mujal, sealhulgas Eestiski.

Traditsioonilise ehituskonstruktsiooni ja isikliku paradiisiaia vahel paiknevaid katusaedu ja haljaskatuseid on rajatud juba aastatuhandeid. Tänapäeval on nende kasutamist Euroopas ja Ameerikas laiendanud ehitustehnoloogia areng koos tõusva keskkonnateadlikkuse ja ökoloogilise eluviisi moodi tulekuga.

Modernistliku linnaehituse tuntuim eestkõneleja LeCorbusier rääkis eelmise sajandi esimesel poolel moodsast linnast, kus rohelus ja elanike poolt kasutatav ruum on nii hoonete ümber kui ka tugedel paiknevate hoonete all ja nende katustel. Vaatamata üksikutele katsetustele jäi see siiski valdavalt utoopiaks.

Kõik rõhtsad pinnad taeva all kuuluvad loodusele. Katused tuleb haljastada ja metsaga katta selliselt, et linnulennult näiksid hooned osana loodusest. Inimene peab katustel loodusele tagasi andma selle, mida ta looduselt hoonet ehitades vägivaldselt ära on võtnud ? pinnase, mis on vajalik rohu ja puude kasvuks. (Hundertwasser, 1999)

Maailmatuntusega keskkonnakunstniku ja ökofilosoofi Friedensreich Hundertwasseri üheks elutööks oli arhitektuuri ja looduse ühtesulandamine. Tema ehituskunstiteosed paljudes riikides on tänaseks muutunud kultusrännakute sihiks. See maagiline aura autori ja tema teoste ümber on kultusmarketingina haljaskatuseid ja ?seinu võib olla rohkemgi propageerinud kui kõik varasemad üleskutsed kokku.

Haljaskatuste rajamist Kesk-Euroopa linnades soodustab ökoloogilise tasakaalustusmetoodika rakendamine ning tugirahastamine ning seetõttu on see turg viimase 30 aastaga väga tugevasti kasvanud. Hinnanguliselt on Saksamaal umbes 12 kõikidest lamekatustest haljad ja neist 20 intensiivse katusehaljastusena. Eestis on entusiastide tellimusel rajatud esialgu vaid üksikuid haljastatud katuseosi.

Tänased linnakatused pakuvad ühetoonilist halli vaatepilti ning valdavalt on nad igapäevasest kasutusest väljas. Kuigi neid katuseid remonditakse ja soojustatakse, on selle investeeringu tulemus nii välimuselt kui kasutuslikult lähteolukorraga siiski samaväärne. Samas on küllaltki talutavate lisakulude ning sama koormuse juures võimalik katustele rajada vaheldusrikkaid ja atraktiivseid haljasalasid. Katusaed toob looduse linna tagasi.

Üldlevinud ja ?levitatud hirmudele vaatamata on katusehaljastus juurestikukindlate kihtidega asjatundliku pealisehituse puhul katusekonstruktsioonile täiendavaks kaitseks ning soojustuseks. Haljaskatus vähendab temperatuurikõikumisi ning paisumisest ja kahanemisest tingitud pragude teket, samuti kaitseb katusekatet ultraviolettkiirte, sademete ja õhusaaste otsese mõju eest. See pikendab oluliselt lamekatuste eluiga ning aitab kokkuvõttes säästa ka remondikulusid.

Ka ekstensiivne mõne sentimeetri paksune haljaskatus kogub ning saadab taas ringlusse enam kui poole sademetest, tüsedamad haljaskatused aga peaaegu kogu sademete hulga. Selle võrra jäävad kuivemaks hoonete ümbrus ja väheneb sademete kanalisatsiooni juhtimise vajadus. Haljaskatuseid võib rajada nii eramutele kui ka korruselamutele, nii avalikele hoonetele kui ka büroodele ja tootmishoonetele.

Katusehaljastuse rajamiseks on erinevaid võimalusi, mis sõltuvad põhiliselt sellest, kas ja kui intensiivselt soovitakse katust kasutada. Eristatakse nelja põhitüüpi, kusjuures üleminekud nende vahel on sujuvad: ekstensiivne, lihtsustatud ekstensiivne, intensiivne ja vähe intensiivne katusehaljastus.

Suuremate katusepindade puhul on otstarbekas ülalnimetatud põhitüüpide kombineerimine vastavalt kujundus- ja kasutuskontseptsioonile. Näiteks vaadeldav ja atraktiivne kasutatav katuseosa võib olla intensiivse, selle ümbrus lihtsustatud ning katuse äärealad ekstensiivse katusehaljastusega.

Kõigi katusehaljastuse tüüpide puhul peab pealisehitus täitma nii kasvu-, filter- kui ka drenaažikihi ülesandeid. Nende kihtide paksus, ehitus ja materjalide valik võib olla väga erinev ning sõltub katuse soovitavast kasutusintensiivsusest ning haljastusest.

Vajaduste ja võimaluste tasakaalustamiseks, õige valiku tegemiseks ja kulukate ümbertegemiste ning aluskonstruktsiooni kahjustuste vältimiseks tuleb igale haljaskatusele koostada maastikuarhitektuurne kavand. q

Autor: Andres Levald

Hetkel kuum