Triipudega põllukivi kaunistab koduaeda

Kivikujude paraad algab juba aiaväravast, mida ääristavad kaks kividest kokkulaotud mehikest. Ka osa elamu otsaseinast ja verandast on sopiliste kividega kaetud nõnda, et vaadates jääb mulje, et kusagilt paistaks kellegi ninaots või kivine silmapaar. Aias on aga eriilmelised kivid kõik kenasti oma koha leidnud. Kui vaataja väsib kivikujudele nimesid mõtlemast ja võimalikke sarnasusi otsimast, siis võib lõpuks paju all seisval kivitoolil istet võtta.

Niinimetatud kivikorjamise alguseks peab Endel Kivimäe üle nelja aastakümne tagust aega. ?Kive on saanud siia aeda tuua pea kõikidest Eestimaa paikadest, väljaarvatud saared ja veel paar maakonda,? räägib ta. ?Paras hulk oli neid juba enne kui Kriileväljale maja sai ehitatud, aga eelmisest elukohast Viljandimaal said ühes võetud siiski vaid lemmikud.?

Kivide korjamist soodustas Endli arvates ka tema töökoht ? sai tihti mööda vabariiki ringi sõita ja kuna oli suur uudismaade rajamise aeg ja põldudelt korjatud kivid kuhjati suurtesse hunnikutesse, siis sai võimalusel ikka paljud kivikuhilad üle vaadatud. ?Praegu oleks seda juba tunduvalt raskem teha, sest vanad kivihunnikud on juba enamasti puude ja paksu rohuga kaetud. Uudismaid enam ei rajata ja põldudelt korjatute hulgast on raske midagi põnevat leida,? selgitab ta. Samas kahetseb ta aga, et mõned suuremat sorti kiviiludused vaatamata võimalustele toomata jäid, endistel aegadel oleks kraana ja veoauto kasutamine ju poolmuidu kätte tulnud. Praegu küsivad aga kõik kallist hinda.

Oma valikut ? miks see või teine kivitükk silma hakkas ja kaasa sai võetud ? põhjendab Endel ikkagi äratundmisrõõmuga: kui looduslik kivivorm on olnud linnu-, lõvi või seenekujuline, siis miks ei võiks ta kõigile näha ja silmailuks olla. 1999 sai Endli kivikollektsioon ka kohaliku valla poolt Kauni Kodu aunimetusega tunnustatud.

Öeldakse, et veerevale kivile sammal ei kasva. Seisvad aga kipuvad paraku ikkagi sammalt selga kasvatama, siis Endli soovitusel saab sellest võitu kive aegajalt vaskvitrioli lahusega pestes või laste abiga kellele vahel ju meeldib midagi kuskilt küljest ära nokitseda. Samas aga muutvat erivärviline samblakate aiaasukaid veelgi omanäolisemaks.

Viimastel aastatel on maal ringi liikudes hakanud silma, et kivikamakas ei ole pelgalt põllumajandust raskendav põllukate, vaid paljud pae-, ja põllukivid on saanud majapidamiste juures uue tähenduse ehitus- või kaunistusmaterjalina. Olen näinud uusi kiviaedu, kividest laotud aiateid ja peenrapiirdeid. Samuti kauneid välikaminaid.

Kuigi looduslikku kivimaterjali vedeleb hunnikute kaupa, tuleb siiski hulga vaeva näha, enne kui kauni lõpptulemuse üle rõõmu saad tunda. Kivid tuleb sorteerida soovitud kuju ja värvuse järgi ja kohale vedada ning ka paigutamine võtab kenakesti aega, sest ega loodus pole kahte kivitükki ikka naljalt üksteisega sarnaseks teinud. Kaminaehitajal tasuks leida mõni peremehetu maakivist hoonevare ja üheltpoolt juba tahutud kivimaterjali on kuhjaga käes. Samuti saaks nii kunagiste meistrite töö ja vaev uuele elule äratatud. Kivihunnikute uurimiseks sobivaim aeg on kevadeti, enne kui rohi on kasvama hakanud. Siis on otsimine lihtne. Paljud lõhutud kivid jäeti omal ajal ehitusaega ootama ka laotuna kiviaedadesse, mis tänaseks on võsastunud ja unustatud. Oma kogemusest võin öelda, et mitte kõik ilusad kivid pole juba koduaedadesse veetud, vaid hoolas otsija leiab kindlasti mõndagi samaväärset, mis Endel Kivimäe aeda kaunistab. Tuleb kindlasti aeg, mil maakivi senisest rohkem hinda läheb.

Olenevalt kivimi tüübist, transporditeekonna pikkusest ja eripärast, võime Eestis tõesti leida erineva kujuga rändkive. Põhimõtteliselt võib põllu ääres olla kivimeid, mis on toodud mandrijää poolt 15 000?10 000 aastat tagasi Soome aladelt ja kivimeid, mis on lihtsalt ümber paigutatud, kas erosiooniprotsesside või sellesama mandrijää poolt meie omast aluspõhjast.

Endel Kivimäe aias leiduvate kivide puhul on ilmselt tegu Soomest jää poolt kantud kivimitega. Erinevad kujud on siin põhjustatud jääsisesest kulutusest ja hilisemast füüsikalis-keemilisest kulutusest (näiteks soovees, erineva happelisusega vihmavees jne). Vesi on võimas kivitöötleja!

Olen kuulnud, et sarnaseid kivikollektsioone on tehtud mitmel pool Eestis, nii mandril kui ka saartel.