Tiit Reinart • 3. november 2003 kell 22:00

Aristokraatlik ilu- ja tuluallikas

Kõue valla Äksi küla Ernsti talus on paabulinde kasvatatud viis aastat. Alvar Aun oma linnukasvatust päris esimeseks Eestis ei pea. Tema teada olla oma tallu Kloostrimetsas paabulinnud võtnud juba Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts.

Kust Ernsti talus paabulindude kasvatamise idee tuli, ei oska Aun öeldagi. Mees meenutab, et tekkis soov millegi eksootilisega tegeleda. Jaanalinde kasvatati tollal mitmel pool Eestis, paabulind oli aga haruldus. Esimesed paabumunad õnnestus Aunal siiski siitmailt hankida, need haudus välja Aunade kana. Läks aga nii, et kõik neli esimest koorunut olid emalinnud ning siis pöördusid Aunad Tallinna loomaaia poole. Sealne linnuosakond oli väga mõistev ? oli ju pakkumine ka neile soodus. Loomaaia linnud olid omavahel liiga tihedas suguluses, et heade tõuomadustega järglasi anda. Nii saadigi kaubale, et loomaaia kolme isalinnu vastu annab Aun hiljem osa oma paabude järglasi neile.

Esimeste lindude kasvatamise ajal ei pidanud Aun ärieesmärke silmas ? paabud võeti rohkem kodu iluks. Aja möödudes selgus aga, et Eesti inimeste huvi paabulindude vastu on nii tohutu, et nüüd töötab paabulinnukasvatus sihiga hakata müüma neid kuninglikke linde Eesti taludesse ja villadesse.

Paabulind on isemajandav lind ? toidu-, kütte- jm kulud katab ta ära. Paabut on odavamgi pidada kui kana. Kogult on ta suurem, ent sööb vähem. Külmemaks ajaks ja munemiseks peab olema lindla. Ruumi tahavad nad palju ? talvel, sabatult, mahub neid farmi üsna palju, kevadel aga, kui lindudele kahemeetrised sabad kasvavad, läheb elu kitsaks. Nii tulebki Ernsti talus farmi laiendada, et praegu kasvatatavad 23 tõulindu ja 6 poega ära mahuks.

Üks paabulinnukasvatuse sissetulekuallikas on sabad, mille linnud augustis-septembris maha jätavad. Saba koosneb ca 200 sulest ja selle hind on umbes 2000 krooni ? nõutud kaup lillepoodides. Sulgi tuuakse Eestisse ka Hollandist, ent nende kvaliteeti peab Alvar Aun enda lindude sabadega võrreldes armetuks.

Teine kaubaartikkel on munad, mida kondiitritööstuses peetakse delikatessiks. Seni on Ernsti talu müünud muna 25 krooni tükk. Munevad linnud märtsist augusti alguseni. Mitte iga päev nagu kanad, ent ülepäeviti küll.

Paabulindude tants on vaatamisväärsus, mida võib tundide viisi jälgida. ?Isane lööb kahemeetrise saba laiali ja tantsib 3?4 tundi emase ümber!? kirjeldab Alvari ema Meida Aun.

Aunade eesmärk on välja ehitada paabulinnutalu, kus linde ja nende tantsu ka turistidele eksponeerida. Paabulindudel on omapärane ja nauditav madal kurguhääl, mis õhtul pärast päikeseloojangut Aafrika džungli mulje jätab. Suvel patseerivad paabud vabalt taluõues ringi. Nad hoiavad oma territooriumit hästi, ent igaks juhuks on Alvar lindude tiivad ära kärpinud. Paabulinnu suur eelis on seegi, et ta ei sibli ega lõhu muru.

Elus linde on Ernsti talust ära antud praeguseks kaks paari. Hind sõltub vanusest. Tibudena paabusid Aunad müünud ei olegi, sest lindude sugu eristub alles 6?8 elukuul. Nii et päris pisikesest peast ostes on risk suur, et satub kaks ühest soost lindu.

Müüki lähevad ca aastased linnud. Tellimuste üle Aunad kurta ei saa, pärast viimast Luige baasis käiku on huvi paabude soetamise vastu väga suur. Praegused pojad saab aga ära anda alles kevadel. Osa tellimuste täitmine lükkub aastaks edasi. Linnupaari hind on ca 7000?10 000 krooni.

Lihaks ei ole paabulinde Ernsti talus müüdud. Ise on Aunad ühe linnu ära söönud ? liha on hõrk ja vapustava maitsega. Üldiselt olevat paabud aga liiga atraktiivsed, et neid niisama potti pista.

Kui arvestada kokku sabadest, munadest, eluslindude müügist ja plaanitavast turismiatraktsioonist saadav tulu, võiks Aunade arvates paabulinnukasvatusega ennast ilusasti ära majandada. Tõsi, pidama peaks siis vähemalt sadat lindu.

- Vladimir Fainshtein, Tallinna Loomaaia zooabidirektor

Me oleme paabulinde andnud mitmesse kohta. Eestis peetakse selliseid haruldasi linde-loomi praegu veel vähe, samas mujal kohtab neid igal pool. Vaadake ringi kasvõi T?ehhis, Poolas vm. Peetakse ka faasaneid, kes on samasugused kanalised nagu paabulinnud, samuti haruldasi veelinde jne. Tihti juhtub isegi, et erakollektsioonid on palju huvitavamad ja liigirikkamad kui loomaaedade omad. Loomaaias on tavaliselt kõige harilikumad või siis väljasuremisohus liigid. Erakollektsioonides on vahel 40?50 haruldast liiki.

See on ainult tänuväärt tegevus, kui ka väljaspool loomaaedu kasvõi neidsamu paabulinde kasvatatakse. Praegu veel vähe, aga usun, et varem või hiljem tuleb kasvatajaid üha juurde.

Hetkel kuum