ÄP fototoimetus • 3. november 2003 kell 22:00

Automaatne liikluskontroll aitab korda majja lüüa

Automatisk Trafik Kontroll ? hoiatab silt näiteks Norra teede ääres. Siis hakkavad pea kilomeetriste vahedega tulema pahaendelise välimusega, militaarset rohekaspruuni värvi ja kujult suuremat kuldnokapuuri meenutavad posti otsas kastid. Pesaava asemel seirab neist kastidest liiklejaid kaamerasilm.

Äripäev on poolt, et rakendada ka Eestis automaatset liikluskontrolli, eelkõige kiiruse mõõtmiseks. Maanteeamet on järgmisest aastast valmis seda tegema, kui rahvusliku liiklusohutusprogrammi raames saadakse ka raha ? esialgu on ette nähtud miljon krooni.

Automaatsel liikluskontrollil on mitu tugevat plussi. Politsei kestev mure, et mehi ei jätku ametisse, sh trassiteenistusse, leeveneb, kuna lauskontrolli oma lõigus võtab enda peale kaamerasilm. Magistraalide asemel saab rohkem mundrimehi välja panna kõrvalteedele, kus seni on karistamatuse tunne olnud suurem.

Tõenäoliselt on inimtööjõud kallim kui tehnika, seega annaks uuendus ka rahalist kokkuhoidu. Alati ei peaks vilkurite sähvides ja sireenide huilates rikkujale järele kihutama, vaid fikseerima õigusrikkumise ja saatma trahvikviitungi või teate juhtimisõiguse peatamisest juhile koju.

Teiseks, huvilise filmikaamera moodi kast distsiplineerib juba oma olemasoluga, isegi kui kastis ?filmi? sees pole. Põhjamaades on niigi võrdlemisi viisakas liiklus, ent automaatse liikluskontrolli tsoonis on kõik juhid musternäidised, sõites nagu autokooli lõpueksamil. Tsoonid on võrdlemisi pikad, seega rakendub distsiplineeriv efekt olulisele osale maanteest.

Kolmandaks, kui sinust ja kihutavast autost on pilt klõpsatud, on kihutamise fakti raskem tagasi ajada. Kui automaatsele liikluskontrollile tehakse taha tugev juriidiline baas, siis ideaalis peaks kihutamisele järgnema automaatne karistus. Selle viimase määraksid siiski inimesed.

Võib-olla esmasel ja väiksemal rikkumisel ei peakski järgnema karistust, aga andmebaas ?jätab rikkumise meelde?. Võrdlemisi lihtsasti saaksid niiviisi välja selgitatud kroonilised kiiruseületajad. Võib ju eeldada, et inimkontrollile vahelejäämise tõenäosus on väiksem kui pidevalt jälgivatele kaameratele.

Kaamerate pluss on seegi, et nende abiga saab ehk lihtsamini varastatud autod kätte. Igal juhul on autovargal tülikam, kui ta peab vältima magistraalide kontrollitavaid teelõike. Võõras varaga istmiku all, peab ju lisaks kiiresti põgenema.

Vastuväited automaatsele liikluskontrollile võivad tulla a la: kas jälgimine on ikka seaduslik. Näiteks neljapäevases Äripäevas oli artikkel mobiiltelefoni abil laste liikumise jälgimisest. Küsimus taandus lõpuks sellele, et see, keda jälgitakse, peaks andma oma nõusoleku jälgimiseks.

Kuidas hakkab kiirusemõõtmine Eestis täpselt olema, ei tea, aga Põhjamaades on kontrollitava teelõigu ees hoiatav tahvel (ka nõukogude ajal olid tee veeres tahvlid kirjaga RADAR). Suurimad probleemid saavadki olema juriidilised, mitte tehnilised ? kõrged riigiametnikud armastavad ka kihutada. Aga nende vastuseisu ei tohi karta, sest muidu liikluses korda majja ei saa.

Autor: ÄP

Hetkel kuum