• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvuslik liiklusohutuse programm 2003?2015

    - Strateegilise eesmärgina püstitatakse Eestis järgmine ülesanne, mida võib nimetada maksimumprogrammiks ehk visiooniks 100. See tähendab, et aastaks 2015 tuleb Eestis saavutada olukord, mil liiklusõnnetustes hukkunute arv aastas ei ületa 100 piiri.
    - Liiklusohutusprogrammi strateegiline eesmärk vastab Euroopa Liidu poolt 2001. a püstitanud kvantitatiivsele eesmärgile - parandada oluliselt liiklusohutust ja vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu 2010. aastaks 50 võrra.
    - Liiklusohutusprogrammi realiseerimiseks on hinnanguliselt vaja 958,2 miljonit krooni, mis võimaldab kavandatava perioodi jooksul säästa ligemale 1000 inimese elu ja ainuüksi selle arvel hoida kokku ühiskonna kulutusi üle 6 miljardi krooni.
    - Liiklusohutusmeetmete rahastamine on üks efektiivsemaid raha paigutamise viise. Eksperthinnangute kohaselt annab näiteks tee kvaliteetsesse märgistusse paigutatud iga kroon aastas tagasi 10?12 krooni (tasuvusaeg 1?1,5 kuud). Teede ehitusse paigutatud raha tasuvusaeg on 2?10 aastat.
    - Programmi I etapis: tõhustatakse organisatsioonilist tööd, eelkõige seadusandluse teel loomaks tingimusi järgnevate etappide rakendamiseks ning kogu tegevuse rahastamiseks; pannakse alus laste liikluskasvatuse ning noorte juhtide ettevalmistuse süsteemi arengule, mille efekt avaldub pikema ajaperioodi jooksul: tõhustatakse kampaaniaid inimese käitumise mõjutamiseks ja hoiakute kujundamiseks; analüüsitakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku alusel määratud liiklusalaste karistuste ning hoiatuste efekti; selgitatakse välja teede ja tänavate liiklusohtlikud kitsaskohad (liiklusõnnetuste koondumiskohad) ja alustatatakse nende ohutumaks muutmist, eeskätt mitmete pilootprojektide käivitamise teel; luuakse inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuste süvaanalüüsi ekspertgrupid maakondades.
    Eesti Rahvuslik Liiklusohutuse Programm aastateks 2003?2015, seletuskiri
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.