Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Auk keset Hiiumaad
Hiiumaa on keskelt tüma, sood ja rabad, asustust seal suurt polegi. Samalaadseid auke on saarel veelgi.
Hiidlased võivad olla uhked selle üle, et noorte (kuni 14 a) osakaal on Hiiumaal võrreldes teiste maakondadega konkurentsitult suurim, eelkooliealisi ja koolilapsi on elanikkonnast üle viiendiku (u 21). Eakaid on saarel tunduvalt vähem (5,5 ) kui Eestis keskmiselt (5,85). Neid aga, kes omavalitsuste rahakotti maksudega täitma peaksid, on Hiiumaal muu Eestiga võrreldes ähvardavalt vähe. Kuigi maksude laekumises on hiidlased Harjumaa järel teisel kohal, töötus on Eesti keskmine ja keskmine palk ligilähedaselt sama mis Kesk-Eesti maakondadeski.
Auk on sees ka hariduses. Alg- ja põhiharidusega tööjõu osatähtsuses jääb Hiiumaa alla vaid Lääne- ja Viljandimaale, kõrgharidusega töötajaid on vähem vaid Lääne-Virus, Järva- ja Võrumaal. On siis hiidlased nii kõva peaga, et tarkus külge ei hakka? Asi on lihtne - mandrile kooli läinu ei taha saarele tagasi tulla.
Keskelt tümal saarel elamisega on hiidlased aastatuhandete jooksul harjunud. See, et esmase koolihariduse saamise järel laia ilma minnakse, on Hiiumaal samuti olnud traditsiooniks. Samas ollakse aga omamoodi suletud ringis - selleks, et mandril koolitust saanu saarele tagasi tuleks, on vaja tema soovidele vastavat töökohta. Töökohtade loomisega on aga asi nadi, sest mida sa lood, kui haritud inimesi silmapiiril ei paista. Nii nagu Virumaal peetakse ohtlikuks nn jõhvistumist (st riigiasutused koondatakse ka Lääne-Virumaalt Jõhvi) on saartel aastate jooksul järjekindlalt rakendatud nn pärnustumist, riigiasutused kolivad riburadamisi Pärnusse. See omakorda viib saarelt minema ka kõrgharidusega spetsialiste, mis tähendab samas ka kohalike omavalitsuste rahakoti kõhnumist.
Hiiumaal on aga omamoodi magnet, mis võib aastate möödudes ka saare rahvuslikku ja hariduslikku auku täitma hakata. Hiiumaa on turvalisim elupaik Eestis, samuti on elukeskkond vähim saastunud. ?Tuleb loota, et tulevikus tulevad Hiiumaale elama need, kellele säästev areng meeldib,? lausus Äripäeva Hiiumaa maakonnakonverentsil Eesti Tuleviku Uuringute Instituudi direktor Erik Terk, kelle ettekandes esitatud arvudega ongi pilt auklikust Hiiumaast maalitud.
Autor: Urmas Lauri